Paul Gauguin on öelnud, et kunsti tegemiseks suleb ta silmad. Mis seal silmade taga siis on?
Käisime Veneetsia kunstibiennaalil, mis on, nagu üks mu tuttav märkis, justkui kunstiolümpia, kus iga riiki esindavad teemale vastavalt nende parimad kunstnikud ja tööd. Kunst suhtleb meiega alateadvuse keeles, läbi sümbolite. Kulgedes tunde ja päevi enda, kunstnike, gruppide ning riikide alateadvuses, muutub see kogemus elamuseks, oma intensiivsuses ja mõjus unenäoliseks.
Miks on nii, et osa töid kriibivad, teised puudutavad ning mõned jätavad täiesti külmaks, pealegi erineb kõik see inimeseti? Kunsti sümbolism on praokil uks meie psüühikasse. Võimalus astuda iseenda alateadvusse, et valgustada ja korrastada pimedaid nurki ning inimesena kasvada.