Põrgu pole mitte ainult sõjaväljade ja piinakambrite pärusmaa. Põrgu on kõikjal, kus me ilmaelu põrgulikuks muudame. Põrgu võib olla kodus. Põrgu võib valitseda meie enese sees. Põrgu on seal, kus me oleme lakanud üksteisele otsa vaatamast, kus me ei taha või ei oska üksteist näha.

Neljandal sajandil elanud püha Makarios leidnud kord kõrbes ringi kõndides inimpealuu. Kolp hakanud temaga kõnelema. “Kes Sa oled?” küsinud Makarios kolbalt. Ja kolp vastanud: “Mina olin kord siinsete paganate ülempreester. Sina oled Makarios, mees täis halastust. Iga kord, kui Sa mõtled meile, kes me põrgus oleme, ja palvetad meie eest, kogeme me lohutust.” Pühak jäi mõttesse ja küsis: “Milline on põrgu? Ja missugune on see lohutus?” Ning pealuu vastas: “Meie all põleb kõrvetav tuli ja me seisame keset kõrgusse küündivaid leeke. Ent see pole kõige hullem. Me oleme üksteisega selgapidi kokku seotud, nii et me ei näe ühegi inimese nägu. Ja see on tõeline põrgu. Iga kord, kui sina meie eest palvetad, lõdvenevad köied ja me saame mõne põgusa viivu näha üksteist palgest palgesse. See on lohutus.”

Annika Laats

Annika Laats on kirikuõpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pühabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku võlvide all kõlavast humaansest sõnumist. Annika usub, et kui kasvõi osagi neis jutlustes öeldust on tõde, siis on see kõige tähtsam, mida inimesel elus üldse teada tasub. Loe artikleid (70)