Euroopa Liidu sajanda sünnipäeva võimalikkuse üle arutasid Paides toimunud Arvamusfestivali paneelis “Euroopa Liit 100?” Henrik Hololei, Matti Maasikas ja Kadri Liik. Kui Maasikas ja Hololei on veendunud, et Euroopa Liidu 100. sünnipäev tuleb kindlasti, siis Liik selles enda sõnul päris sada protsenti kindel ei ole.
Arutelu juht Sirje Rank rõhutas, et see, kas kunagi saame tähistada Euroopa Liidu sajandat sünnipäeva, sõltub väga palju sellest, missuguseid otsuseid teevad lähiaastatel liikmesriigid: „Kas me tahame koos edasi minna ja kui, siis kuidas.“ Ranki sõnul on Euroopa Liit inimestele lubanud kolme asja: rahu, jõukust ja vabadust. Täna on inimestel aga tunne, et Euroopa Liit on neid justkui alt vedanud. Terrorism ohustab rahu, eurokriis jõukust ja rändesurve on hakkanud piirama ka vabadust. Just need on Ranki arvates ka olulised Brexiti põhjused.
Hololei sellega ei nõustu. „Ma väidan täiesti vastupidist,“ ütles ta. „Probleem ongi selles, et nad (Euroopa Liit – toim) on selle taganud ja seda võetakse iseenesestmõistetavana ja igapäevasena. „Euroopas ei ole olnud mitte mingisugust sõjalist konflikti pärast seda, kui Euroopat oli laastanud kaks sõda. See on narratiiv, mis muidugi läheb peale üle-60-aastastele, aga ei lähe enam peale nendest noorematele, selle pärast, et nende jaoks on see iseenesestmõistetav, et Euroopa riigid omavahel ei sõdi. See ei ole iseenesestmõistetav,“ rõhutas Hololei. Ta lisas, et terrorism ei ole seotud mitte rahu ja sõjaga, vaid sisejulgeolekuga, mistõttu see on hoopis keerulisem teema. Mis majandusse puutub, siis on Euroopa Liit kodanikele kindlasti ka heaolu taganud, sest Euroopa Liidu liikmesriigid on maailmas kõige jõukamad riigid.
Brexit pani saavutuste üle järele mõtlema
Brexit on Hololei sõnul olnud „suurepärane pedagoogiline harjutus“. „Meil on võimalus olnud astuda samm tagasi ja vaadata, mida Euroopa Liit tegelikult tähendab,“ rääkis ta. Hololei rõhutas, et Brexit ei ole mingil juhul hea, kuid see on ümber lükanud „ülioptimistlike eurofiilide Euroopa narratiivi“, mille järgi on Euroopa Liit iseenesestmõistetav ja jätkab tegevust, ilma et selle jaoks peaks suurt midagi tegema:
See on nagu äratuskell. Merkel ütles minu arvates hästi, et nüüd on aeg, kui Euroopa võtab iseenese saatuse enda kätte.
Hololei märkis, et viimase Eurobarameetri järgi on 56 protsenti eurooplastest Euroopa Liidu tuleviku suhtes optimistlikud. Seda oli kuus protsenti rohkem kui möödunud ja kümme protsenti rohkem kui üle-eelmisel aastal. Pealegi tunneb 68% Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest end Euroopa kodanikena, mida on rohkem, kui kunagi varem.
Ranki küsimusele, kudas inimesed end Suurbritannias tunnevad, vastas Liik: „Eks nad on hädas. Need inimesed, kes tänapäeva maailmast minu silmis õigesti aru saavad, ei saa kuidagi aru, kuidas Suurbritannia seal üksi paremini hakkama võiks saada.“ Tema sõnul ei olnud Brexit kunagi plaanis, vaid see oli poliitiline mäng David Cameroni ja tema erakonnakaaslaste vahel. „Mängiti riigiga. Minus silmis on see täielik vastutustundetuse triumf. Ärge midagi sellist kunagi kodus järgi püüdke teha,“ ütles Liik. Tema sõnul hakatakse Suurbritanniast alles nüüd tasapisi tegelema nende küsimustega, millega oleks pidanud tegelema enne referendumit, et inimesed oleksid ka tegelikult aru saanud, mille poolt või vastu nad hääletavad.
Liik tõdes siiski, et Suurbritannias on immigratsiooniprobleem. „Meid on neil seal liiga palju,“ ütles ta. Liik sõnas, et selliseid probleeme võib vabaturu tingimustes alati ette tulla, kuid väljapressimise asemel tuleks sel juhul partneritega koostöös ühiseid lahendusi otsida.
Hololei lisas, et Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhe on alati olnud natuke vastuoluline. „Suurbritannia on ainuke suur Euroopa demokraatia, kes ei olnud selle projekti asutajate hulgas,“ rääkis ta. Seetõttu ei ole Suurbritannia Euroopa Liitu kunagi päriselt oma projektiks pidanud ja see ei ole olnud ka kunagi ühemõtteliselt osa Suurbritannia poliitikast. Nüüd, kui suured ettevõtted viivad tuhandete kaudu töökohti Suurbritanniast välja, on sealsed poliitikud hakkanud aru saama, mida Euroopa Liit tegelikult tähendab.
Viis tulevikuvisiooni
Maasika sõnul toetab avalik arvamus kõigis Euroopa Liidu 27 liikmesriigis küll Euroopa Liitu kuulumist, kuid hoopis keerulisem on küsimus, mida liikmesriigid koos edasi tegema peaksid. Sel teemal arutelu käivitamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud valge raamatu Euroopa Liidu tuleviku kohta, kus pakutakse välja viis võimalikku stsenaariumit: 1) samamoodi edasi; 2) üksnes ühtne turg; 3) kes tahavad rohkem, teevad rohkem; 4) teeme vähem, aga paremini ja 5) teeme palju rohkem koos.
„Euroopa Liidu integratsioon on kogu 60 aasta jooksul olnud ainult ühesuunaline protsess,“ rääkis Maasikas, kelle sõnul ei ole Euroopa Liidus kunagi ühestki ettevõtmisest, milles on ühiselt kokku lepitud, hiljem loobutud. Maasika arvates vajab kõigepealt vastamist kaks olulist küsimust: mis saab euroalast ja kuidas Euroopa Liit Euroopat kaitseb. Näiteks tuleks hinnata, kas ja kuidas saab Euroopa Liit oma kodanikke kaitsta ülemaailmastumise negatiivsete mõjude eest. Eesti poolt vaadates tuleks Maasika hinnangul toetada sellist tegevust, mis viib Euroopa Liidu tihedamale integreerumisele.
Mida tugevam on Euroopa Liit ja mida tugevamad on sidemed Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, seda kindlam on Eesti julgeolek.
Mitmekiiruselisest Euroopast
Üks võimalus Euroopa Liidu liikmesriikide suurema lõimumise saavutamiseks on teha rohkem koostööd nende riikidega, kes soovivad tihedamat koostööd. Kuigi see võimalus on tekitanud kartust, et nii võiksid Euroopa Liidu erinevad osad areneda väga erineva kiirusega, ei ole mitmekiiruseline Euroopa Hololei sõnul midagi uut. „Elame täna mitmekiiruselises Euroopas,“ toonitas ta. Näiteks on Hololei sõnul juba praegu olemas euroala ja Schengeni süsteem, millest osa riike on kõrvale jäänud, ilma et see oleks ülejäänud koostööd takistanud.
Liigi sõnul näeb enamik liikmesriike mitmekiiruselises Euroopas võimalusena Euroopa Liitu tugevamaks muuta, kuid on ka riike, kes näevad selles võimalust Euroopa Liidu otsustest kõrvale põigelda. „See, et teatud liikmesriikide gruppide vahel toimub tihedam koostöö, on reaalsus ja ei häiri kedagi,“ oli Maasikas nõus. Probleemiks muutub see tema sõnul aga siis, kui osa riike ütleb, et teevad midagi koos ja teisi ei kaasa, ka siis, kui teised seda tahaksid. Seni on selline koostöö toimunud alati lähtudes põhimõttest, et ühistegevuses saavad kaasa lüüa kõik, kes seda soovivad ja selleks seatud nõudeid täidavad. Eriti tähelepanelikud peaksid Eesti poliitikud Maasika sõnul olema euroala ja kaitsekoostöö suhtes.
Koos oleme tõsiseltvõetavamad
Maasika hinnangul ei sünni ükski suur asi Berliini ja Pariisi kokkuleppeta, kuid ükski suur muutus ei saa Euroopa Liidus tänapäeval toimuda ka väiksemaid liikmesriike kaasamata. Liigi sõnul annab väikestele riikidele palju võimalusi ka see, et Saksamaa on alles kasvamas oma liidrirolli. Paljud Saksamaa poliitikud on tema arvates veel harjunud mõttega, et nad esindavad väikest Lääne-Saksamaad, mistõttu on Saksamaal Euroopa asjadega tegelevate poliitikute pink nii-öelda lühike ja ka väljastpoolt tulevaid häid ideid võetakse meelsasti kuulda. Eesti peaks Liigi arvates Euroopa asjades senisest rohkem kaasa rääkima ka siis, kui tegemist ei ole digiteemadega.
Holeolei juhtis tähelepanu ka faktidele. 60 aasta eest moodustasid Euroopa elanikud 15 protsenti maailma rahvastikust, kuid Euroopa Liidu sajandaks sünnipäevaks on see suhtarv hinnangute kohaselt viis protsenti ja Euroopa kodanikud on keskmiselt ka tunduvalt vanemad. Samas on Euroopa majandus maailmas väga oluline ja Hololei sõnul on just Euroopa piirkond, mis on globaliseerumisest kõige rohkem võitnud, sest Euroopa on maailma suurim eksportija.
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki ekspordivad praegu kokku ligikaudu 5,5 triljoni euro eest kaupu. Seda on 2,5 korda rohkem Hiinast ja üle kolme korra rohkem Ameerika Ühendriikidest. „Oleme huvitatud sellest, et on vabakaubandus ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes suudavad seda ka tagada olukorras, kus kiputakse pöörduma protektsionismi,“ rääkis Hololei. Tema sõnul on Euroopa eksportijad välja arvutanud, et kaubandustõkete arv on viimase aastaga kasvanud ligikaudu kümme protsenti ja see maksab Euroopa eksportijatele ligikaudu 27 miljardit eurot. „Kui tahame maailma mõjutada, siis peame olema ühtsed,“ rõhutas Hololei.
Euroopalikud väärtused
Selleks, et aru saada Euroopa Liidu olemusest, tuleks mõista ka Euroopa põhiväärtusi. Maasika sõnul on need väärtused Euroopa Liidu aluslepingutes kirjas olevad „õigusriik, demokraatia ja turumajandus“. Tema hinnangul on ka Euroopa Liidu välispoliitika väga väärtuspõhine. See tähendab tema sõnul iseäranis rahvusvahelise õiguse kalliks pidamist ja inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava levitamist.
Rangi sõnul on väga oluline ka eurooplaste elamise viis, mille hulka kuuluvad säästlik areng ja loodushoid. Hololei sõnul on eurooplased muu maailmaga võrreldes tundlikumad ka sotsiaalsetes küsimustes nagu näiteks sotsiaalpoliitika ja ametiühingute roll. Teiseks on tema sõnul eurooplased muu maailmaga võrreldes ka sekulaarsemad ja liberaalsemad. Näiteks oleme surmanuhtluse vastu ja oleme liberaalsemad embrüode uuringute suhtes, mis teistes riikides toovad endaga kaasa väga tõsiseid ühiskondlikke debattte. Kolmandaks otsivad eurooplased globaalseid lahendusi ja soovivad reeglitepõhiseid rahvusvahelisi organisatsioone, selle asemel, et üksnes enda koduriigi huvide eest väljas olla.
Ka Liik on veendunud, et ülemaailmastumine ja Euroopaga lõimumine on siiani Eestile turvalisust juurde andnud. Seetõttu hämmastab teda enda sõnul see, kuidas inimesed vahel globaliseerumist kardavad ja kosmopoliitsust kohalikule identiteedile vastandavad.
Ma olen väga kohalik, väga lokaalne, ma olen täielik kolkapatrioot ja samal ajal ka üsna kosmopoliitne. Minu jaoks nad mõlemad võimendavad teineteist.
“See, et ma tean oma kohta ja oma juuri, annab mulle kindlustunde globaalsel maastikul ja see, et ma liigun globaalsel maastikul, paneb mind rohkem väärtustama oma väikest kodu,“ rääkis Liik.
Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse blogi
