Mart Kangro: kujundilugemise oskus on ühiskonnas halvas seisus

Mart Kangro. Foto: Hele-Mai Alamaa.

“Satiiril ei ole enam kohta. Iroonia või sarkasm mõjub aina sagedamini kellelegi solvavalt. See kindlasti mõjutab seda, kuidas kunst publikuga räägib, aga ka seda, kui mänguline on meie omavaheline suhtlus. Provokatsioon ja paroodia oleks kui sünonüümid,” ütleb lavastaja Mart Kangro intervjuus Karin Allikule.

Seekordsele Balti Tantsu Platvormile (19.-21. maini Tallinnas) valiti Eestist kolm lavastust, sealhulgas Mart Kangro „Enneminevik“. Eesti etenduskunsti pioneerina on Kangro pea kolme kümnendi jooksul väisanud lugematul hulgal festivale ja töötanud koos kümnete (kui mitte sadade) rahvusvaheliste kunstnikega, sobides sestap suurepäraselt vestluspartneriks, kui juttu tuleb Eesti etenduskunstist rahvusvahelisel väljal. Nõnda vestlesimegi järjekordse festivali eel sellest, mida tähendavad rahvusvahelised suhted Eesti etenduskunstile ning miks me etenduskunsti ja festivale endiselt vajame.

Meie vestluseks valmistudes tabasin end pendeldamast mõistete „nüüdistants“ ja „etenduskunst“ vahel, suutmata valida, kumma kohta siis pigem küsida. Kumma mõistega sa ise ennast rohkem seod?

Karin Allik

Karin Allik on teatrikriitik. Õpib Tartu Ülikoolis teatriteadust. 2020 nimetati ta Tartu Kultuurikandjaks aasta kultuurikajastaja kategoorias. Loe artikleid (2)