Kuhu minna, mida teha? Edasi kultuurisoovitusi – mai

Rait Prääts. "Kiibikriis"

Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.

BAM – Bubbles, Art & Music Festival

27.–28. mail toimub Fotografiskas sees ja sisehoovis ning Sõltumatu Tantsu Lava ruumides mullitavate veinide, kunsti ja muusika pidu. Festivali raames saab degusteerida vahuveine ja šampanjasid, külastada Fotografiska näitusi (“The Pet Show” / “Lemmikud”, Pixy Liao, Carla Gannis, Cooper & Gorfer) ning SLV saalis klaasikunsti näitust.

Muusika eest vastutab Macadam Music. Esinejate nimekiri on pikk, lavale tulevad Vaiko Eplik & Jaan Pehk / Orelipoiss, Jarek Kasar, Simone Moreno & Villu Veski, Carine Jessica, KEA duo ning kõige tipuks BAM-i special Kaire Vilgats, Dagmar Oja & Janno Trump. DJ-dena astuvad üles Heidy Purga ja Widenski+ Sofia Rubina.

Kunstnikud ja disainerid loovad kohapeal vahuveini pudelitest teoseid, kasutades selleks enda valitud tehnikaid. Kõik loodud esemed pannakse müüki ning pakkumisi saab teha pimeoksjoni vahendusel. Head sööki pakub Fotografiska nii sees kui ka õues, toimuvad ka Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni poolt läbi viidavad veinikoolitused.

Toimumisaeg:
27.05 kl 1402
28.05 kl 14–02

Kunst – Rait Prääts avab eesriide tehisintellektselt maailmalt

Rait Prääts avas oma 70 aasta juubeli puhul 5. mail HOP Galeriis näituse “Kiibikriis”, mis uurib uut (liit)reaalsust – looduslikult ja loomulikult evolutsioneerunud maailma sisse tekkinud vilkalt arenevat tehisintellektset maailma, nende kahe sfääri kokkupuutepunkte ning erinevusi.

Rait Prääts. “Kiibikriis”

“Enamus naudingutest ja osa kiusatustest kuuluvad ainult looduslikku maailma,” räägib autor eeltutvustuseks. “Näiteks tehismaailmas ei ole lõhnade küllust, maitseelamusi, puudutuste mõnu, looduse nautimist, kevadtuule paitust, suudluste kirglikkust, sigimiserutust, surelikkuse teadvustamist, suitsetamise lõdvestust, narkootiliste ja alkohoolsete ainete naudinguid. Samas on märgata tehisintellekti järjest sagedasemaid katseid siseneda ka loodusliku maailma evolutsiooni.” Inimene vaatab järjest rohkem loodust ja muud infot ekraanidelt, liigi geneetika muutmine teeb esimesi arglikke samme, palju liike on juba muudetud ja osa hävinud, tõdeb Prääts. Veel ei ole selge, kas algoritmid ja kiibid luuakse rohkem arengu või hävingu suunas.

Präätsu tähelepanekud loodusliku ja tehisintellektse maailma kokkupuutest toovad mängu liitreaalsuse mõiste, mis on küll kaasaegses kunstis juba tuttav nähtus, kuid mida ta näeb tehnoloogilisest lahendusest laiemalt. Taieseid saab vaadata nagu maale ja ka nagu skulptuure. “Maitse asi,” nendib kunstnik. “Kogu looduslik maailm kubiseb vasturääkivustest, aga sama paradoksne on ka tehis- ja liitreaalsus. On, mida kujutada ja millest jutustada. Kõigil töödel on oma lugu.”

Lisaks HOP Galerii näitusele on Rait Präätsu töödega võimalik tutvuda Okapi Galeriis (Niguliste 2, Tallinn).

Prima Vista häälestab luulele

Tartu kevadet ja eriti maid kallutab kirjanduslikkusele igal aastal festival Prima Vista, mis tänavu peetakse 6.–14. maini, aga nagu ikka, hakkasid eelsündmused pihta juba raamatu ja roosi päevaga 23. aprillil.

Kogu kava näeb siit, aga näiteks 14. mail kell 16 ootab kirjandusfestival kõiki Tartu Ülikooli raamatukogu ette kohtuma lüürilise minaga, kaasa tuleks võtta endale südamelähedane luuleraamat. Avalik kohtumine lüürilise minaga on etenduslik ühismõtisklus, mis käsitleb luule olemasolemise viise kultuuriloos, meid ümbritsevas tegelikkuses ja ennekõike iga inimese südames. Aktsiooni “Avalik kohtumine lüürilise minaga” idee autoriteks on Joosep Susi ja Jaak Tomberg, lavastab Elise Metsanurk ja kaasa teeb TÜ Kirjandusring Ellips.

Kohtumisel räägivad luule mõjust ja tähendusest Viivi LuikMarju LauristinRein VeidemannTiit HennosteSveta GrigorjevaRoomet JakapiJoosep Susi jt.

Avaliku kohtumiseni viib kogu ööpäeva kestev luulekett, mis algab reedel, 13. mail kell 16 Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Peale kohtumist algab kell 19 Tartu Kirjanduse Maja hoovis ja kultuuriklubis Salong “Luulepidu lüürilise minaga”. See on sõnaline ja muusikaline pillerkaar, kus kombatakse luule ja inimese piire. Mängulisel poeesiapeol astuvad üles Nyk de Vries (NL), Adelaide Ivánova (BR), Nikola Madžirov (MK), Krišjānis Zeļģis & Artūrs Punte (LV), Katrin VäliLiisa Mudist ja Triin Soomets. Muusikat mängivad Sveta GrigorjevaRoomet Jakapi ja Tõnis Vilu.

Teater – Vanapagana uus tulemine

Vanemuise teatri väikses majas jõuab ooperilavale A. H. Tammsaare romaani “Põrgupõhja uus Vanapagan” uus tõlgendus, mis on valminud helilooja Ardo Ran Varrese ja soomlasest lavastaja Vilppu Kiljuneni koostöös. Algselt Vanemuise teatri 150. juubelihooaja lõpulavastuseks mõeldud eesti kirjandusklassika tähtteos esietendub 6. mail ning on kevadel mängukavas lisaks ka kahel järgneval päeval.

Ooper “Põrgupõhja uus Vanapagan” on loodud Kristi Klopetsi libretole Tammsaare samanimelise teose põhjal. “See on maagia, kui 300-leheküljelisest romaanist saab 20 A4-lehekülge ja loo karkass säilib,” kirjeldas Varres protsessi, mis pidi oma lavaristsed saama esmalt 2020. aasta kevadhooajal. Koroona tõttu edasi lükkunud ooperilavastus jõuab publiku ette nüüd, kaks aastat plaanitust hiljem.

Lavastaja Vilppu Kiljuneni sõnul on Ardo Ran Varrese ooper “Põrgupõhja uus Vanapagan” mitmetähenduslik teos: “Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusse ja elada ise head elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav.”

1939. aastal ilmunud ülimalt sümbolistlik tekst on avatud tõlgendustele ja elule, olgu sajand 20., 21. või 26., arvab Edasi toimetus ja soovitab Põrgupõhja minna.

Ooperi muusikajuht ja dirigent on Risto Joost. Erinevatel etendustel on dirigendipuldis ka Martin Sildos või Taavi Kull. Kunstnikutöö tegi Iir Hermeliin, valguskunstnikuna toetab Anton Kulagin. Laval on Koit Soasepp (Soome RO) või Priit Volmer (RO Estonia), Rasmus Kull, Karmen Puis, Annaliisa Pillak, Jaan Willem Sibul või Taavi Tampuu, Simo Breede, Pirjo Jonas, Grete Oolberg või Merle Jalakas, Atlan Karp, Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester.

Film – üüratu talent lapikul ekraanil

Nicolas Cage on meie aja võimsaimaid näitlejaid. Samas on ta kurikuulus selle poolest, et teeb kaasa justkui täiesti huupi segamini kõrge kunstiväärtusega art house filmides ja madala eelarve ja profiiliga sisututes C-kategooria märulites. Mõnikord ühendab ühtesid ja teisi siiski kõrge friikluse aste. Enda killustamine ja šamanistliku karakteriloome viljelemine on aga viinud selleni, et kassahittidesse teda enam eriti ei kutsuta, kuigi on laiemale üldsusele tuntud eelkõige nende järgi. Meeletult töökalt näitlejalt, kel ka Oscar tagataskus, on ikkagi igast aastast leida mõni pärl: viimasest kümnest aastast näiteks indidraama “Joe”, üle võlli naljakas õudukas “Mom and Dad”, hullumeelne ja fantastiline aktsioon “Mandy”, H. P. Lovecraftil põhinev müstiline värviplahvatus “Color out of Space” või eksitsentsialistlik seaotsing “Pig”.

Märulikomöödias “Üüratu talendi talumatu taak” kehastab Cage peaaegu ennast: Nick Cage’i, kes kohtub ohtliku superfänniga (Pedro Pascal). Sekkub CIA, sündmused väljuvad kontrolli alt ja Cage peab enda ning oma lähedaste päästmiseks kasutama oma rollide oskusi. Näitleja karjäär viib hetkeni, mil tal tuleb täita elu tähtsaimat osa ja mängida Nicolas Cage’i.

Tom Gormicani filmis ei ole mitte ainult film filmis, vaid kohati film kuubis või kvadraadis ja mingil hetkel ei saa aru, kus lõpeb “film” ja algab film filmis.

Veel kinos, minge ruttu, karta on, et kaua ei ole, sest nilbe “Doctor Strange” on vallutanud enamuse saale.

Garaažiresto – Tärn Tärn Tärn

*** on Tabasalus harva tegutsev garaažiresto. Nimi viitab sellele, et Michelini soovitustesse suhtutakse kerge huumoriga. Pakutakse seda, mille järgi parasjagu isutab ja mille tegemiseks tuju on. Kõik saab alguse turult, tooraine on värske ja toitu valmistatakse nii lihtsalt kui võimalik. Mõne näitena võiks menüüst välja tuua kevadised sparglid, artišokid, rabarberi, mürklid, küülikukoivad. Ka veini osas on valik äärmiselt personaalne, pidevalt muutuv. Garaažirestoris on tegevad suisa kaks võistlemiskogemusega sommeljeed Oskar Pihlik ja Tanel Türk.

Kolme tärni restorani aadressi saate teada lauabroneeringu järel. Avatud ollakse suvaliselt, ehk siis kui ei olda suletud, kohti on vähe, avamispäevi veelgi vähem. Erasööminguid korraldatakse ka, selleks kirjutage neile Facebooki sõnum. Võib juhtuda, et meeleolu on kohapeal ülev, ja peale ausat ning maitsvat söömingut läheb garaažis sujuvalt peoks.

Telefon: 505 7583