Raamatuarvustus. Mikk Pärnits: sektialged egomullis. “Seitsme põlve müsteerium”

Asjatundmatu loitsimise kõrval tekivad lõpuks eetilised küsimused: mis punktist muutub mitteharitud inimese mõjuvõim potentsiaalselt ohtlikuks?

Ants Rootslane kirjutab raamatus “Seitsme põlve müsteerium” põhimõtteliselt hüpnotisöör-Antsu brändist ning sealt saame ka omapärase pilguheidu tema mõttemaailma. Teos on täidetud pseudoteaduse ning posimisega, kuigi Rootslane ise üritab nii raamatus kui intervjuudes vastupidist raiuda. Ennast nimetab ta nii terapeudiks kui energiameistriks, mis on mõlemad laest võetud tiitlid, ning koolitatud terapeut ta kindlasti ka pole. Samuti ei tundu inimene orienteeruvat ei spirituaalses maailmas ega psühholoogias, kasutades läbisegi psychobabble’it ning subjektiivseid arvamusi. Rootslane on müügimees ja ta ei müü niivõrd esoteerikat, kuivõrd enda brändi. Brändi turustamiseks kasutab ta just sedasama terapeudi silti, unustades kõikjal mainida oma teadusliku tausta puudumist.

Ants Rootslane, “Seitsme põlve müsteerium”, JES Kirjastus, 2021.

Müügitöö juurde kuulub enesekindluse projitseerimine ning sellega saab seletada tema fenomeni, mis eelkõige suunatud teatud vanusegrupis naistele. Mingis mõttes saab paralleele tõmmata kunagise naistemenuki “The Secret’i” ja ka Hannes Vanakülaga just kultusliku aspekti mõttes: soovmõtlemine ja pseudoteadus on new-age-posimise põhitunnused, mille põhimõtteks on inimeses labaselt hea enesetunde tekitamine. Pinnas on selliseks gurunduseks paras, sest läänemaailmas on nihkumas identiteedipiirid ning aina aktuaalsemaks saab sotsiaalsete konstruktsioonide idee: sa pole see, kelleks end pidasid, ning indiviidi asemel asub tihti pigem stereotüüp, mis võetud üle ühiskondliku autopiloodi kaudu.

Mikk Pärnits

Mikk Pärnits on kirjanik, tõlkija ja kultuurikriitik. Loe artikleid (11)