Suvi teadupärast on aeg, mil tuleb kõvasti ringi tõmmata, kaanida ära aastakogus heledamaid veine ning mõõdutundetult väisata kõikvõimalikke üritusi. Kuna see on vaid üürike ajavahemik, kus natukenegi vähem kui jopega saab käia, siis tõepoolest tuleb sellest võtta maksimum. Imetlen neid, kes suudavad täiskäigul seda ka teha.
Tavaliselt ma kuskil juuli keskpaigas avastan, ohoo! pool suve juba läbi ning peaks ka äkki natuke ringi vaatama. Peamine põhjus on muidugi selles, et suvi on kibedaim tööaeg, kus tuleb palju asjatada ning mitmeid projekte alustada või lõpetada. Seetõttu ma endiselt advokateerin puhkamist talvel. Suvel on enamusel nagunii üksainus lühendatud tööpäev ja pikk nädalavahetus ja saab korrraliku suvemaitse suhu. Või siis on pooled päevad külm ja vihmane ning ideaalne aeg teha midagi asjalikku või töist, et mitte päeva peppu panna. Nagu näha siis ka see aasta ma alles suve keskel avastan, et johhaidii, pool suve läbi.
Mis siis vahepeal toimunud on?
Juuni teise poole olin Portugalis, esimest korda ning selle üürikese randevuu käigus armusin täiega. Lissabon on äge, toit on hea, kõik on jube odav ja inimestele väga meeldib Eesti. Osad on jalkamatši ajal Tallinnas käinud ning seetõttu teavad jalka tõttu ka meie pealinna ja rahvust. Pealekauba ei salli nad suuri rahvaid, kes käivad seal laiamas ja laaberdamas ning Eestist pärit olemine on suureks plussiks. Kindlasti lähen sinna esmajärekorras tagasi.
- Rammstein
No oli see vast üritus. Andunud fänn ei ole, ent peale eelmist korda, kui mind kaasa tiriti, hakkas meeldima. Ja isegi mitte niiväga muusika, aga see mis produktsioon ja lavashow seal taga on. Pürotehniku haridusega mehed teavad juba kuidas pauku lasta ja tuld lennutada. Vastupidi ilmselt ka. Oli vägev show ja rahvast pea samapalju kui laulupeol.
Samas, publiku kvaliteet oli kolm miinus. Minu kõrval seisid kaks kurguni tätoveeritud 50-aastast soome eite, kes kõigile jalga ette panid, nügisid ja lükkasid neid, kes mööda läksid. Sealhulgas ka naist, kel laps süles. Kaklejaid ja murulkeppijaid nägin ka. Keskmiselt rohkem juua täis vana metalimees prouaga Soomest oli publikuprofiil. Õllejärjekord oli üle 100 meetri, vorsti ja hapukapsast sai 25 meetriga.
Sinna üritusele on soovitav minna selle suure läbipaistva palli sees, mis hoiab teised sust talutavas kauguses.
- Laulupidu
Väga nunnu üritus, palju harda näoga naisterahvaid, kes hõljuvad ringi kui murueide tütred, lapsukesi, kes käivad käest kinni ja pärjad peas nagu Lindgreni raamatus ning pereisasid, kes on täiesti kained, vaiksed ja sõbralikud.
Täielik paralleeluniversum võrreldes tavapäraste suurüritustega.
Selles mõttes see alkomüügi keeld on üks tore asi antud kontekstis küll. Kohe natuke imelik oli seal olla. Kogu aeg oli mõte, et noh, kuna siin siis läbuks läheb ja esimene lällav tolgus kuskilt välja ilmub. Aga ei ilmunudki! Kujutate ette, kõik oli vaiksed ja viisakad ning läksid sõbralikult laiali ka pärast. Uskumatu. Okei, pärast paralleelajakirjandusest küll oli näha kahte tolgust, kes värava ees “Rossija” käisid karjumas, aga no see oligi seal paraalleeluniversumis. Loodan, et jääbki sinna igaveseks. Laulupidu on ikkagi Eesti ürituste creme de la creme. Publiku kvaliteedi ja meelelahutuse taseme poolest. Puhas rõõm.?
- Õllesummer
Väga tihti sinna ei ole sattunud, aga kontserte ikka aegajalt käin vaatamas. Mul on viimasel ajal massiürituste talumisega raskusi. Trügivad, juua täis ja ebaviisakad inimesed tekitavad kergemat sorti ärevuse ja vihahoogusid. Seekord jõudsin vaid enda Glastonbury ja Roskilde festivalidel maailmakuulsaks freakinud Tomas Tammemetsa kontserdile. Või noh kontsert on selle kohta palju öelda. Tund aega keksimist ja jee-karjumist on pigem show vast. Videod olid väga head, stripparid ka, aga nii suure lava oleks pidanud mingi ägedama absurdiga täitma. Mõte tal ja ta prutal jookseb, miks mitte sinna veel mingit hullust tekitada. Raha selleks ilmselt ei küsinud vähe.
Kohatu võrdlus, aga The Sun valmistas kuu aega oma esinemist Õllekal ette ja tegi väga ägeda lavashow. Ei taha nüüd muusikakriitikuks hakata, aga mul oli igav. Lava ees hüppaval ca viiel tuhandel tiinekal ei olnud. Üldises plaanis, midagi pole teha. Õllesummer kui bränd on aja ära elanud, isegi hea ilm ei suutnud platsi täis tõmmata.
Soovitus tiimile – muudke formaati, nime ja esinejaid ning teil on seal sama äge festar nagu algusaastatel.
Asukoht ning kogu infrastruktuur festivali korraldamiseks on tugev. Vaja on värsket verd, tegu ja nägu.
Sinna ei jõudnud, plaanis oli aga tormiga väga ei kiskunud. Viisakat ööbimist seal ei leia ja pasatormiga ja täis peaga hakata linna end pärast kuidagi hääletama tundus liiga 20-aastase-Alani-ettevõtmine. Jube kahju on et ilmaga neil ei vedanud sest lineup ja üritus oleks kindlasti väga äge olnud.
Organisatoorsed probleemid kõrvale jättes, loodan, et nad tulevad järgmine aasta uuesti ning suudavad ka müüa Eestis rohkem pileteid kui 250. Mis on julm fail tegelikult.
Jällegi klassikaline üritusekorraldaja viga – paneme hästi kalli pileti ja saame ratsa rikkaks.
50€ asemel küsige 25 järgmisel aastal ja teil on täismaja ning teenite veel müügikäibe pealt platsil teise 25€ nägu juurde kindlasti kui mitte rohkemgi. Sõitsin ühe uberijuhiga, kes oli esimest päeva tööl tol päeval. Mees kirjeldas värvikalt, kuidas tal viskas kõhu lahti, kui auto peale tuli 3 suurt jõmmi, kes teatasid et nad on Peterburist Eestisse tulnud spetsiaalselt selleks, et Rummu karjääri sõita temaga. Festivalist ei olnud mehel mingit aimu ja ei uskunud neid ka algul. Aga siis värisevate kätega sinnapoole sõites läbi tormi googeldas ja nägi et tõepoolest, tüübid sõidavad üritusele, mitte temast viile lõikama. Kohale jõudes oli arve vaid 17€ ning puud olid maani paindunud ja pori lendas. Tüübid võtsid kolm minutit mõtlemisaega, kas mitte linna tagasi otse sõita, kui nägid kuidas üks tüdruk rinnuni suurde mudaloiku libises. Aga sellegipoolest võtsid oma telgi ja astusid vapralt läbi poritormi platsile.
A mis tulemas on?
No ikka kõvasti on ees. Sel nädalavahetusel on juba palju üritusi.
- Postivus – täiesti olematu reklaam Eesti suunal. Ei tea, kas nad ei soovi neid Eesti ahve sinna enam tolgendama või läheb liiga hästi. Mõned päris okei esinejad on ka ja selle festari fännid peaks ühtteist leidma ikka. Mulle on see ööbimine ja logistika liiga keeruline ja ebamugav, nagu festivalil ikka.
- I Land Sound, mis toimub Illiku laiul on esinejate kirjususe poolest ning eriti just kunsti ja töötubade rohkuse tõttu üks lemmikuid uusi üritusi. Loodan, et ilm neid soosib, jõudu korraldajatele!
- Mägede hääl Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Raju idee. Loodan, et pole porine ja liiga hull ning kohalike käest tappa ei saa. Igal juhul põnev ja uudne.
- 15ndal on Disco Tallinn teinud laheda piknik-peo Eisma sadamas, kuhu ka tasub minna.
- Tallinna Merepäevad, Öölaulupidu Intsikurmu session ja palju muid üritusi.
- Bashmenti suur festival on 15ndal PADAs, kus kolm lavatäit esinejad tuksutavad mõnusat reggaebiiti hommikuni.
- Ja samuti 15ndal on Angel White Party uues suvises pop-up klubis “Laine” Sadama 25a, mis asub A-terminali kõrval.
Järgmine nädal
Järgmisel nädalavahetusel on Saku vallas uus festival Acoussion Live, kuhu on kokku korjatud mitmed põnevad uued Eesti esinejad ja mõned välismaalt. Legendary Wednesday on taas oma üritustesarja suveks käima rebinud, seekord on Komeedi avarast kõrgusest tuldud vähe vabamasse ja sumedamasse õhkkonda PADA-s. Siis Kultuuri Tolm ’17 on 21-22 Juulis EKKM-is.
Päris puruks peaks end rebima, kui tahaks kõikjale jõuda, kas pole? Aga see-eest ei saa keegi vinguda, et midagi põnevat ei toimu. Täiesti põhjendamatu oleks hetkel kodus istuda, sooja õlut juua ja vaadata telekast saasta. Ketsid jalga ja õue!
Alan Adojaan
Alan Adojaan on Eesti meelelahutusmaastikul tegutsenud pea 20 aastat. Alan kirjutab Edasile oma värvikast elust, reisidest ning sündmustest. Tema nime alt võite leida humoorikaid lugusid elust enesest, kõverpilte maailmast ning kummalisi karaktereid, kes on tegelikult inimesed meie ümber. Tema motoks on: “Kõike ei maksa võtta liiga tõsiselt, eriti iseennast.” Loe artikleid (36)
