Sõjapäevik: Putin on nurka aetud, aga hetkel ei ole veel näha, et ta oma plaanidest lähiajal loobuks

Foto: Shutterstock

Soovitame lugejatele kahte vabatahtlikku projekti Ukraina sõja kajastuse kohta, mille eesmärgiks on anda kokkuvõtlikku ja sünteesivat infot koos illustreeriva kaardimaterjaliga neile, kes ei suuda veeta poolt päeva uudistevoos ja sooviksid ometigi aru saada asjade seisust ning aset leidnud sündmuste tähendusest.

Igor Taro ja Teet Kalmuse kokkuvõtteid saab lugeda nende Facebooki lehel. Esimene kirjeldab rohkem vägede liikumist, teine on emotsionaalsema värvinguga.

Igor Taro: Ukraina Päevik (seisuga 8.03)

Venemaa pole 13 päevaga suutnud kehtestada oma võimu üheski Ukraina linnas ega asulas okupeeritud aladel ning okupandid on Harkivi linnapiirist eemale aetud. Ka lõunas, kus vene üksuste kontrolli all peaks olema kõiges suurem territoorium, jätkavad kohalikud elanikud Ukraina lippudega okupantide vastu protestimist. Vene ründajatel on tekkinud uued põhijõupingutuse suunad. Olukord on, nagu on, aga tõeline tuleviku väetis võib olla alles ees.

Ukraina peastaabi andmed Vene armeele tekitatud kaotuste kohta – ründajaid ligi 12 000, tanke 303, soomukeid 1036, suurtükke 120, raketiheitjaid 56, õhutõrjesüsteeme 27, lennukeid 48, helikoptereid 80. Neid andmeid uuendab Ukraina Peastaap hommikuti kella 9 paiku. See tähendab, et järgneva päeva kirjeldatud sündmused ei peegeldu veel neis numbrites. Hinnanguid numbrite paikapidavusele on erinevaid. Siiski tuleb tunnistada, et ka kaks korda väiksemad numbrid oleksid endiselt väga suured 13-päevase sõja kohta. Asi hakkab jõudma suurusjärkudesse, kus oli Nõukogude Liit pärast 10-aastast sõda Afganistanis ning USA kaotustega Vietnamis. 12 tuhat tapetut tähendab seda, et vigastatuid peaks olema nii 45-50 tuhande kanti.

Allikas: Igor Taro Facebook

1) Kiievi rindel on üsna pingeline ja loodes käivad pidevad lahignud Butša-Irpeni-Gostomeli piirkonnas ja ukrainlased tunnistavad vene üksuste poolt Kiievi-Žitomiri maantee ületamist ja suundumist Fastivi poole. Seal ei peaks olema suuri jõudusid, kuid piisavalt, et tekitada pealinnale mingi surve lõuna poolt ja laiendada piiramist. Üks oluline parandus kaardil võrreldes eelmiste päevadega on Ovrutši asula märkimine Ukraina vägede kontrolli alla – see on sinine rõngas Põhja piiri ääres.

2) Ida pool pealinna on Ukraina vägi suutnud korralikud “siibrid” ette tõmmata Priluki ja Konotopi suunalt kirdest lähenevale vastasele. Noid on eelnevatel päevadel ka selja tagant pisut rapitud. Ilmselt ikka venelased ei kontrolli kõiki terrotooriume, mida nende propaganda võidukalt punaseks värvib – miskipärast kipuvad seal kütusekolonnid süttima ja plahvatama. Borispoli suunal lendas täna kolm tiibraketti, millest kaks õnnestus õhutõrjel maha võtta ning kolmas siis plahvatas kusagil Borispolist, kuid inimohvreid sellest polnud. Küll oli kümneid ohvreid kõikjal mujal, kuhu vene pommid ja raketid lendasid.

3) Lillad jõud Kiievist põhjas – Bogdanovka külas on valvekaamera vaatevälja jäänud peatänaval idast läände kihutanud soomustehnika, mis oli tähistatud O-tähega. Poolteist minutit pikas videolõgus lugesin kokku 6 tanki ja kaks muud soomusmasinat. O-täht peaks varasemalt liikvel olnud legendi järgi tähendama Valgevene üksusi. Video kuupäevaks oli 8. märts. Uurisin Google Mapsi tänavavaatest järele ja leidsin ka koha, kus see oli filmitud – seega koht on õige. See on ca 5 km Kiievi eeslinnast Brovarõst. Ukraina ametlik retoorika seni on olnud, et valgevenelasi veel nende territooriumil pole ja nad organiseeruvad alles piiri taga, olles kõrgendatud valmisolekus. Igasugused spektulatsioonid selle kohta, miks Valgevene üksused ei liigu, kas seal on mingi mäss või keegi kõrgetest ülematest tagasi astunud, ei leia sõltumatus Valgevene meedias käsitlemist. Seega pole hetkel mõtet midagi rohkemat arvata.

4) Tšernigivi linna olukord hakkab varsti sarnanema Mariupoli omale. Seal on kehtestatud täielik blokaad, puuduvad hädapärased elutegevust toetavat teenused, nagu elekter, veevärk, küte jne. Tsiviilisikuid linnast välja ei lasta, päeval sai surma üks perekond, mis sõitis oma autoga linnapiiril jalaväemiinidele otsa. Nende miinide kasutamine on keelatud 1949. a. Genfi konventsiooniga. Linna on pommitatud 500-kiloste juhitamatute lennukipommidega, mis on suure purustusjõuga ning rakendatavad kas tugevasti kindlustatud rajatiste purustamiseks või suure hävitustöö tegemiseks laiemal maaalal. Ei mingeid täppislööke valitud objektidele. Hetkeseisuga on Venemaa rünnakutes hävitatud üle 60 haigla ning üle 200 koolimaja. Need suurusjärgud viitavad, et ei saa rääkida mingitest juhuslikest möödasihtimistest. Võimalik, et vene okupandid otsivad võimalust Tšernigivist ida pool Desna jõe ületamiseks, kuid seal on jõgi üsna lai ning pinnas pehme.

5) Sumõ linnast õnnestus tekitada ajutine roheline koridor humanitaareesmärkidel – inimeste evakueerimiseks. Laitmatult see ei läinud, sest ühel hetkel hakkasid venelased jälle laskma koridori sektoris. Siiski mõne aja möödudes oli osal põgenikest võimalik lahkuda.

6) Harkivis on olnud Ukraina poolele positiivsemaid arenguid. Eilsetele tagalakolonnide hävitamise teatele lisaks võib öelda, et Vene üksused on linna piiridest eemale tõrjutud. Samuti linnapiirist ca 10 km kagu suunal olev Tšugujev on ukrainlaste kontrolli all. Kusagil Tšugujevist põhja pool õnnestus Ukraina üksustel hävitada venelaste dessant, muist ellujäänuid põgenesid üle Ukraina-Venemaa piiri Belgorodi oblastisse. Ukraina peastaap usub, et motoriseeritud üksused viivad Belgorodi oblastis läbi reorganiseerimist võitlusvõime taastamiseks.

7) Rasked lahingud käivad Izjumi pärast, mis on lõuna pool. Ukraina üksused pole Izjumi loovutanud, kuna see on väravaks Donbassi rindele Harkivist. Sealt täiendava ühendustee loomine tekitaks kindlasti palju probleeme neile üksustele, mis hoiavad Donetski-Luganski okupeeritud aladelt pealetunge tagasi. Izjumi on väga kõvasti pommitatud ning Ukraina väed on hetkel taandunud Donetsi jõe põhjakaldale, olles eelnevalt õhkinud silla. Vene üksused on lõuna kaldal linnas samuti sees.

8 ) Uueks põhijõupingutuse kohaks on Vene ründajatele kujunenud lõuna rindel Pologi-Guliaipole liinil edasitung põhja poole ning Rozivka kaudu ida suunal, kus on vastas Volnovahha ja Donbassi rinne. See on üks kriitilisemaid lõikusid praegu Ukraina armeele, sest Volnovahha on endiselt ukraina vägede kontrolli all ning selle loovutamine lukustaks Mariupoli täielikult.

9) Mariupoli osas nii palju uut, et nüüd on selge, miks need humanitaarkoridorid pole õnnestunud. Nimelt, kui koridor kokku lepitakse, siis selle marsruudi osas kumbki pool ei tohiks rakendada tuletegevust – anda tulelööke ja lasta seal tehnikat. Venelased hakkasid seda ära kasutama. Kuna Mariupoli kaitse peab siiani päris hästi, siis loodeti humanitaarkoridori kaudu saata oma soomuskolonni linna. Eilses sissekandes kirjeldatud vasturünnakus loetlesin hävitatud tehnika ühikuid – 7 tanki ja 7 soomukit, koos 40-mehelise personaliga. Tänaseks on nende üksuste dokumendid ka välja pandud. Tegu oli siis tankirooduga, mida täiendas soomustatud rood. Kummastki ei jäänud midagi muud järele kui põlenud vrakid. Seega siiani on linna kaitsjad suutnud toimetada proaktiivselt hoolimata piiramisest.

10) Mõkolaiviga oli viimasel ööpäeval rahulikum. Vene üksustele anti seal korralikult vastu hambaid ja nad on linna ründamisest hetkel taandunud. Küllap grupeeruvad ümber, täiendavad oma lünkasid ja üritavad uuesti. Tänu sõjavangidele ja kättesaadud dokumentidele on Mõkolaivi kaitsjatel palju parem ülevaade nende plaanidest ja võimalustest. Hersoni linnapiiril lasti täna ka üks lennuk alla Stingeriga.

Kokkuvõtteks

Ei ole hetkel veel näha, et Putin oma plaanidest lähiajal loobuks ja keeraks otsa tagasi. Hoolimata suurtest kaotustest ja sellest, et kõik ei läinudki ehk plaanipäraselt. Venemaa poolt Minskisse toodud Janukovõtši poliitilise laiba muumia õppis pärast elustamist rääkima ning selle nimel üllitati miski avalik kiri Ukraina pärispresidendile. Seal kirjutab muumia midagi rahust ja tsiteerib miskipärast evangeeliumit. Selge see, et ise ta seda teksti ei kirjutanud – olen inimesega üle laua suhelnud, tema IQ-potentsiaal ei kanna sellist teksti välja.

Janukovõtši endise partei järeltulija erakond, millel on koostööleping Ühtse Venemaaga, on tagandanud juhi rollist Putini lähedase oligarhi Medvedtšuki, kes põgenes hiljuti koduarestist. Ühtlasi kiitsid Ühtse Venemaa lepingupartnerid heaks nende liikmete astumise territoriaalkaitse üksustesse – ei teagi kohe, kas sellega on leping Ühtse Venemaaga neil külmutatud või vastupidi, aga tundub, et järgmistel valimistel ühelgi Putini-sõbralikul jõul Ukrainas pikka pidu ei ole. Taas suur strateegiline võit Kremli-füüreri poolt.

Kui kaua see kõik kesta võiks? Praegu on liiga palju määramatust, et saaks kasvõi ligilähedaselt pakkuda, aga seda võib arvata, et isegi kui homnepäev peaks ukrainlastele hakkama väga hästi minema, siis kogu selle gemüze väljarookimine Ukraina pinnalt võib võtta mitu kuud, kui Vene armee üksused just ise koheselt ei kapituleeru. Venemaa nõuab Ukrainalt hetkel Donbassi ja Krimmi okupeerimise tunnustamist – kummagi osapoole puhul neis küsimustes järgmi andmine eeldab väga karmi sõjalist lüüasaamist. Teises Maailmasõjas läks liitlastel aastaid, et oma muskel üles kasvatada ja siis välja sirutada ja ega Hitler kuni viimse elutunnini ei loobunud rünnakuplaanide tegemisest oma punkris. Tänapäeval arenevad sündmused tänu tehnoloogilisele progressile palju kiiremini, kuid siiski mitte nii tormiliselt, et 13 päevaga alustatud sõda saaks järgneva 13 päevaga lõpetada. Aga küll see valgus selle tumeda tunneli lõpust millalgi paistma hakkab, sest esimesest sõjapäevast alates on selles osas väga lootustandev tunne, mida Ukraina vägi on iga päevaga nii oma kodanikes kui liitlastes aina tugevdanud.

Ma loodan, et üha rohkem inimesi saab ka Eestis aru, kui oluline on riigikaitsevõimekuses oma kirves igaks juhuks teravana hoida – osaleda õppustel, hoida kodus hädavajalikku varustust, teada oma sõjaaja ametikohta ja paigutust – kõike seda, mida Kaitseliit pakub. Sest see aeg, mis ettevalmistamata vabatahtlike varustamiseks ja koolitamiseks praegu Ukrainal kulub, on ikka paganama kallis ja makstakse tuhandete süütute tsiviilsisikute eludega. 2% oma vabast ajast riigikaitsesse panustada pole kaugeltki võrreldav selle “intressiga”, mida tuleb hiljem kokkuhoitud tundide tõttu maksta. Mõelge selle peale ja liituge – igaühele leiab võimete kohast rakendust. Praegu veel soodukaga, kõigest isikliku vaba aja arvelt.

Igor Taro: Kokkuvõtte koostamiseks on kasutatud on avalikke uudisteallikad, mida igaüks saab ka ise jälgida – Ukraina uudisteportaalid liga.net ja censor.net on põhilised, sealt satuvad ülevaatesse mitme allika või meetodiga valideeritud faktid. Vene poole allikaid ma konkreetselt välja ei tooks, kuigi neid võib igaüks kerge vaevaga leida. Viitega tsiteerimine on lubatud ning jagamine isegi soovituslik.

Allikas: Igor Taro Facebook

Teet Kalmus (9.03)

NB! Tegemist ei ole meediaväljaannete jaoks kirjutatud tekstiga, see on sotsiaalvõrgustiku tekst. Emotsionaalsem, värvikama sõnakasutusega. Kogu info tõepärasust pole võimalik kontrollida, aga väga suures osas on minu poolt kirjutatud asjad ka paika pidanud.

Putin on nurka aetud, aga ta pole võimeline kaotust tunnistama, seega jätkub see õudus veel mõnda aega. Venemaa on täna veel sõjas aktiivsem pool, kes suurte jõududega üritab territooriumi juurde võtta, aga see läheb vaevaliselt. Venemaal sisuliselt toimub salajane mobilisatsioon, aga USA luure andmetel on 95% Venamaa lahinguvõimelisest jõust juba Ukrainas, seega on sisuliselt kogu muu riik kaitseta hetkel või on seal väga väikesed väeüksused. Tehnika on otsas, seega veetakse sõdureid nüüd tavaliste transpordiautode kastides või suvaliste bussidega (fotod olemas). Samas on sõjalised eksperdid veendunud, et uued jõud on lahingus vähemefektiivsed, aga hetkel veel suudab Venemaa oma massiga kohati siiski edasi liikuda.

Ekspertide arvates on eesootav nädal otsustava tähtsusega, sest Venemaa sõjamasin näitab ilmselgeid väsimuse märke. Sõjaväelastel on ütlus, et lahingud võidetakse sõduritega, aga sõda logistikaga. Sellega on Venemaa armeel asjad väga halvasti. Ilmselgelt ei oldud ette valmistatud pikemaks sõjategevuseks ja nii sõitsid kolonnid pikalt mööda teid ühe lahingukomplektiga ning kütusega, mis masinates. Tavaoludes läheksid masinad mingi distantsi läbimise järel teelt kõrvale ning tagant tuleksid logistikaautod, aga nüüd see ei toimi, sest tihtipeale ei saa tee pealt kõrvale minna, kuna on teede lagunemise aeg. Lisaks jahitakse tagalas kütuseautosid territoriaalkaitse ja ka sõjaväe gruppide poolt. Ukrainas on hetkel küllaltki külm ja vastik ilm, samas takistab mahasadanud lumi põldude külmumist ja see ei muuda olukorda eriti paremaks. Venemaa armeel pole enam suurt midagi juurde panna, üle riigi kraabitakse kokku kõike, mis veel võimalik.

Teiselt poolt on USA eestvedamisel toimumas väga edukas Ukraina armee varustamine kõige vajalikuga, eeskätt kõrgtehnoloogilise relvastusega. Ekspertide hinnangul on Venemaa kokku võimeline välja panema maksimum 2000 tanki, aga tankitõrjevahendeid on juurde toodud 17000. Lisaks 5000 Stingerit ja muid relvi ja varustust. Ukraina armeel ei ole puudust sõduritest, neil oli puudus relvastusest. Ei ole välistatud, et nad saavad õhukaitset veelgi parandada. Ukraina armee relvastamist pole Venemaa armee suutnud segada vähimalgi määral, ju nad on siis väga hõivatud muude probleemidega.

Harkivi all tapeti Venemaa armee üks parimaid juhte kindralmajor Gerassimov. Kuidas õnnestus see rünnak korraldada? Selgitus on lausa anekdootlik. Nimelt tegi Venemaa endale uue, loomulikult maailmas analooge mitteomava krüpteeritud sidepidamise lahenduse. Tänasel päeval on teada, et see töötab ainult seal, kus on olemas 4G side. Harkivi lähedal purustas Venemaa armee infrastruktuuriobjektid sh 4G mastid ning see tehnoloogiline ime muutus kasutuskõlbmatuks. Viimases hädas hakkasid sõjaväelased pidama sidet vahenditega, mida on lihtne pealt kuulata ja tulemuseks oli katastroof. Kuna ka meil Eestis on 4G side mitte kõikjal (automaatselt läheb tavaliselt telefon 3G peale üle), siis on Venemaa üksustel Ukraina sisemaal sidepidamisega ületamatud probleemid, sest süsteem lihtsalt ei tööta, kui pole 4G levi. Ja siis helistatakse tavatelefonidega ja kõiki neid kõnesid kuulatakse pealt koos geopositsioneerimisega. Mida see tähendab, pole vist vaja seletada. Selle imesüsteemi peale kulusid miljardid dollarid, aga see raha lihtsalt varastatai ära suuremas osas.

Viies kolonn. Tänasel päeval on selgunud, et Putini korraldusel said teatud inimesed ajavahemikul 2014-2022 kokku 5 miljardit dollarit, et tekitada Ukrainas tugev nö viies kolonn. Putinile kanti ette, et meeleolud on ülimalt positiivsed ja kõik tahaksid kogu hingest bandeeralaste alt Venemaa rüppe. Reaalsuses see raha lihtsalt pandi oma tasku. Nüüd võeti vastutavad isikud ette, aga kuna kõik seal varastavad riiki, siis mis seal ikka.

MIG-29. Poola nõustus andma kõik oma hävitajad USA-le, kes annab need Ukrainale. Tehti seda selleks, et USA võtaks endale vastutuse ja nad võtavad. Venemaa juba hoiatas Rumeeniat, et nad ei järgiks Poola eeskuju lennukite andmisel. Poola tahab vastu saada kasutatud lennukuid F-16, mille USA oli varem lubanud Taivanile. Tundub, et selles osas on leitud mingi lahendus.

Aina tugevam on USA avalikkuse surve, et USA kehtestaks Lääne-Ukraina kohal lennukeelutsooni ja seda humanitaareesmärkidel. Lisaks võtaks see ära ka Venemaal soovi rünnata selles piirkonnas olevaid linnasid. Töö selles suunas käib.

Vabatahtlikud välisriikidest. Neid on nii palju, et teoorias saaks teha olulise sõjalise jõuga jalaväeüksused, aga nad ei tunne Venemaa sõjatehnikat, mida kasutavad Ukraina sõjaväelased. Kui panna juurde Ukraina sõjaväelasi, võib tekkida lahingutes kommunkatsioonihäireid. Neist oleks kindlasti kasu linnalahingutes. Kõige suuremat kasu nähake neist selles, et koostatakse väikesed oma ala professionaalidest üksused koos ukrainlastega, kelle ülesanne on korraldada diversiooniakte tagalas või varitseda ja rünnata kolonne. Tulemas on palju väga häid snaipreid, kes suudavad sõdureid vedavad koloonid kiirelt peatada koos kaose külvamisega. Ehk siis isegi kui Venemaa üksustel õnnestuks Kiiev ümber piirata, siis sageneksid rünnakud n-ö selja tagant.

Majandus. Sellest võiksin kirjutada pikalt, aga pigem siis homme. Tuleb aru saada, et Venemaal on naftatootmine seotud väga raske klimaatilise olukorraga Siberis. Kui see tootmine korra kinni panna, siis selle taaskäivitamine on ülimalt problemaatiline. Lisaks igikelts. Energiakandjate müügis on pikaajalised lepingud ja lühiajalised lepingud. Saksamaa on näiteks fikseerinud gaasi hinna väga soodsalt pikema perioodi peale ning nendest lepingutest ei ole mõtet taganeda enne nende lõppemist, sest raha tuleb maksta igal juhul, sõltumata sellest, kas ostad või mitte. Nafta ostmiseks on lepingud lühemad ja see kogus ostetakse Venemaal kuni lepingute lõppemiseni, aga boikott on naftale, mida müüakse nö päevahinnaga. 22 miljonit barrelit on laaditud tankeritele, aga seda ei taha keegi osta, isegi allahindlusega 28 dollarit barrelilt…Shell ühe tankeritäie ostis ja sattus ülitugeva rahvusvahelise surve alla. Kui Venemaa naftatorudes nafta enam ei liigu ja seetõttu suletakse nafta tootmine, on see Venemaa jaoks katastroof, aga sinnapoole asi liigub, isegi ilma ametliku EL-i embargota. Kui juba tänasel päeval on Venemaal suuri raskusi oma sõjamasina käigushoidmisega, siis varsti on lihtsalt raha otsas ja pole kuskilt ka juurde võtte tehnikat.

Propagandistid mures. Eile lõi maailmas palju laineid video, kus pikaajaline Kremli esipropagandist Solovjov räägib Yaakov Kedminiga esimest korda sõjast ja seda avatud kaartidega. Solovjovilt võeti käest ära villad Como järve ääres ning ta sisuliselt kaotanud kõik, mille nimel 15 aastat venelaste ajusid pesi. Kedmi on stalinist, veendunud putinist. Ta sai kurikuulsaks nõukogude ajal, kui osadel juutidel oli võimalik emigreeruda Israeli, aga nii, et väärisasju kaasa ei tohtinud võtta. Kedmi võttis need enda kätte, lubades Israelis anda nende eest raha, aga keegi seda raha ei näinud. Siini see tandem ülistas seda erioperatsiooni, aga nüüd on toimunud imeline muutus.

Lõppu ka natuke kollase meedia juttu. Venelaste iidol Alla Pugatševa lahkus Venemaal Küprosele ja eks otsusele andis hoogu juurde teadmine, et juba hakati ta abikaasat meedias maha tegema otsuse eest võtta sõja vastu sõna. Märkimisväärne on sealjuures asjaolu, et Allotška kardab paaniliselt lendamist, aga seekord sai ta hirmudest võitu.

Palju raskeid sõjapäev on veel ees koos sõjakuritegudega Ukraina rahva vastu, aga olukord on tänasel päeval juba oluliselt parem, kui oli nädal aega tagasi. On lootust ja see on kõige tähtsam. On Venemaa kõikvõimsuse müütide purunemise aeg, aga nurkasurutud rott on kõige ohtlikum, seda juttu armastas Putin alati rääkida ning hetkel on ta ennast nurka kinni mänginud. Tema poolt taganemist ei tule, isegi siis, kui riik on juba majanduslikus kollapsis.

Au Ukrainale!