Inglise ulmekirjanik Terry Pratchett on vägagi tabavalt kirjeldanud ringmajandust, sõnastades “odavate saabaste sotsioökonoomilise ebavõrdsuse teooria” oma raamatukangelase kapten Samuel Vimesi suu läbi. Teooria seisneb selles, et kui oled vaene, siis ei raatsi sa osta korralikke saapaid, mis kestaksid 10 aastat ja hoiaksid su jalad kuivad. Selle asemel ostad viis korda odavamad, alguses enam-vähem korralikud saapad. Paraku kestavad need ainult aastakese ning seejärel oled jälle sunnitud uued ostma. Nii juhtubki, et 10 aasta pärast on rikkal varbad endiselt kuivad, aga vaene on kulutanud kaks korda rohkem raha ja varbad on ikkagi märjad.
Rubriigis “Ettevõte ja ülikool” kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased kord kuus ühel ühiskondlikult ja majanduslikult olulisel (tuleviku)teemal. Rubriigi eesmärk on näidata võimalusi, mida ettevõtetele ning avalikule ja kolmandale sektorile pakub koostöö ülikooliga. Seekordse artikli autorid on Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja ja ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajandusvaldkonna juht Kadi Kenk.
Selles teoorias peitub väga sügav ringmajanduslik tõde. Viie paari odavate saabaste tootmine tekitab märkimisväärselt rohkem jäätmeid kui ühe paari kvaliteetsete saabaste tootmine, mistõttu ringmajanduses nähaksegi ühte võimalikku lahendust järjest teravnevatele keskkonnaprobleemidele. See on sageli ka kõige tavalisem viis, kuidas ringmajandusest mõeldakse. Kuidas aga toota ja maha müüa viis korda kallimaid saapaid, viitab ringmajandusele kui olulisele ärivõimalusele. Selline arusaam positsioneerib ringmajanduse oluliseks ettevõtlus- ja majandustemaatikaks. Ringmajandus on ka väga oluline kultuuriküsimus, sest ühe paari kallimate saabaste eelistamine viiele paarile odavamatele eeldab muutust väärtustes. Tänu toodete kvaliteedi, kestvuse ja selleks tehtud töö väärtustamisele saab rikkamaks ka töö tegija, kes lõpuks ehk ka ise jaksab endale korralikud saapad soetada. Kokkuvõttes ongi oluline mõista, et keskkonna, majanduse ja kultuuri vaatenurk ei ole ringmajanduse mõtestamisel alternatiivid, vaid ühe asja erinevad tahud.
