Mieke Bal: kunst pakub avatud tähendusi

Mieke Bal. Foto: Lena Verhoeff.

Veebruari lõpus peeti Tallinnas ja Tartus semiootik Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva puhul rahvusvaheline kongress. Ühena peakõnelejatest astus üles Hollandi teoreetik ja kunstnik Mieke Bal, kelle töö keskendub kultuurimälule, narratiividele, kunstiloole ja kirjandusteadusele. Edasi kaasautor Iiris Viirpalu kohtus Baliga, et uurida tema vaate kohta Juri Lotmani pärandile, kaasaegsele kunstile ja kultuurile. Samuti tuli juttu narratiivide loomisest info- ja digiajastul ning visuaalkultuuri tajumisest.

Teie kõne ja ettekanne kongressil keskendub semiootilisele mõtlemisele. Milles näete Lotmani pärandi ja tema semiootikateooriate tugevust? Mis on selle roll teie jaoks?

Minu jaoks on Lotmani teooriate võtmemõisteks “semiosfäär”, mis viitab sellele, et erinevates kontekstides ja valdkondades võib asjadel olla erinevaid tähendusi. Ma pole tema ideede ekspert, aga ma lugesin tema tekste oma akadeemilise karjääri alguses ning minu meelest on äärmiselt relevantne viis, kuidas ta kombineeris lähianalüüsi laiema vaate ja kultuuri, keele ja semiosfääri kohta käivate üldistustega. Ja see kombinatsioon neist kahest on minu jaoks ülioluline. Semiootiline mõtlemine eeldabki seda. Kui sa ei tee uurijana lähianalüüsi, jõuad sa lamedate ja uduste järeldusteni sügavamate asemel. Nii võib tulemuseks olla kunstina mõeldud ja esitatud kultuuriobjektide valel viisil kasutamine. Ma arvan, et Lotman julgustas neid kaht lähenemisviisi integreerima ja ma olen selles suunas ka oma tööd jätkanud.

Iiris Viirpalu

Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (50)