Prantsuse vaim oli tähtis juba nooreestlastele. Millised võnked ja mõtted on Prantsusmaa õhus täna? Rubriigis “Noppeid Prantsuse meediast” pakume pikemalt lahti kirjutatuna valiku teemasid, mis viimasel kuul sealses meedias kõneainet pakkunud ja mis võiks ka Eesti lugejale huvi pakkuda. Uudiseid vahendab kohalikku olustikulist konteksti hästi tundev frankofiil Tiina Richard.

Seekordses ülevaates: Ukraina sõja kajastamine on meedia katkematu peateema; presidendivalimiskampaania; põllumehed tunnevad muret eelseisvate raskuste pärast; Prantsuse Akadeemia tunneb muret segakeele üle, mida põhjustab inglise terminite järjest kasvav kasutuselevõtt avalikus ruumis; erakordne näitus Pariisi Dekoratiivkunstide muuseumis ühe fronkofiilia sümboli ja maailmas piibli järel teise enimtõlgitud raamatu”Väike prints” ainetel ning prantsuse stiili taastulek moes.

Ukraina sõja kajastamine on meedia katkematu peateema

Mitte keegi Prantsusmaal ei kujutanud ette sellist rünnakut. Prantsusmaa vastus peab olema tugev, koordineeritud ja karm, kirjutatakse. Sõjalise konflikti laienemine paneks ohtu kogu inimkonna. “Prantsusmaa peab võtma ka praeguses olukorras initsiatiivi diplomaatilisteks läbirääkimisteks rahu taastamise huvides,” on Prantsusmaa poliitilise ladviku sõnum. Solidaarsus ukrainlastega on tähtis samuti eelseisvat humanitaarkriisi arvesse võttes, milleks tuleb kohe valmistuda. Prantsusmaa hääl peab olema vali ja kaitsma Euroopa huve. Nagu on kombeks eriti tõsiste olukordade puhul, pidas Macron kriisis nõu ka eelmiste Prantsusmaa presidentide François Hollande’i (2012–2017) ja Nicolas Sarkozyga (2007–2012), kelle kogemused toetavad vastuvõetavaid otsuseid diplomaatia jätkamise ning sanktsioonidega survestamise vajaduses.

Üleilmsele šokile seoses Venemaa rünnakuga reageeris Prantsusmaa sõjaolukorras Ukrainale absoluutset solidaarsust kinnitades ning igakülgset abi osutades. Prantsusmaa valmistub vastu võtma arvukalt Ukraina pagulasi. Samuti on ta loovutanud Ukrainale demineerimis- ja isiklikku kaitsevarustust, teeb koostööd Ukraina juhtkonnaga kübersfääris ning panustab NATO liikmena Euroopa julgeoleku kindlustamisse mitmel moel, sh saadetakse Eestisse juurde 200 sõjaväelast.

27. veebruari andmetel on üle 9500 Prantsuse sõduri märtsi esimese nädala lõpuks otseselt  mobiliseeritud või kõrgendatud valmisolekus, teatab Agence France Presse viitega Prantsusmaa kindralstaabile. Rumeeniasse lähetatakse 500 sõjaväelast, lisaks 300-le Eestis juba aktiivsele sõdurile saadavad sadakond lisasõdurit nelja Mirage 2000 hävituslennukit peatsel saabumisel Eestisse eesmärgiga tugevdada Baltimaade õhukaitset. 600 sõdurit on mobiliseeritud lendudeks Poola kohal ja ligi 8000 Prantsuse sõdurit on valmisolekus NATO kiirreageerimisjõudude raames, mille juhtimine 2022. aastal on Prantsusmaa kanda.

Prantsusmaa tugevdab järjest ka sanktsioone Venemaa vastu, riiklikul tasandil külmutatakse vene oligarhide rahalised vahendid, koostöös Euroopa partnerite ja USA-ga on otsustatud blokeerida teatav hulk Venemaa panku rahvusvahelises pankadevahelises Swift- süsteemis ning rakendatakse meetmeid vene propaganda suhtes. Prantsusmaa toetab kõiki sanktsioone Venemaa vastu.

Pariisis, Bordeaux’s, Marseille’s ja teistes Prantsusmaa linnades on toimunud sadakond meeleavaldust Ukraina toetuseks, protestiks Venemaa kallaletungi vastu ja Putini rollile selles.

Allikad: BFMTV (telekanal, mis soosib reforme, äritegevust, on uuendusmeelne); LesEchos (liberaalse orientatsiooniga päevaleht), France24 (rahvusvahelist informatsiooni edastav riigitelevisioon); Ouest France

Presidendivalimiskampaania

Presidendivalimiskampaania, mis ei olnud õiget hoogu sisse saanudki, on Ukraina sõja tõttu aeglustunud. Kogu maailma vapustanud sõjaline tegevus paneb paika uued prioriteedid. Presidendikandidaadid, kes mõistavad üksmeelselt hukka Venemaa rünnaku Ukrainale, on jätnud kõrvale parteilised ja poliitilised lahkarvamused ning koondunud ühisesse leeri Ukraina ja Euroopa saatuse üle muret tundes. Kandidaadid on kutsutud riigi presidendi ja valitsuse vestlusringi, osalemaks kriisi lahenduste ettepanekutega.

Vahetult enne Ukraina sõja puhkemist näitas presidendivalimiste vastu huvi üles vaid 71% prantslastest, 2017. aasta samal ajaperioodil veebruaris oli huvilisi 81%. Enne Ukraina sõda oli süvenenud arvamus, et probleemid ei lahene ja usk poliitikuisse oli vähenenud. Veebruaris on valitsenud teatud ükskõiksus – kõik oleks nagu juba ette näha ning suurema üllatuseta valitakse tõenäoliselt praegune president Macron uuesti ametisse (53% arvajaid).

Macroni valijaskond koosneb nii vasak- kui paremtiivast, esindamata samas kogu ühiskonda. Nüüd on aga Macroni tegevus välispoliitilisel tasandil eriti sõjaolukorra lahendusi otsides üldist arvamust temast tõstnud. Teisalt on arvukad kandidaadid teinud pingutusi oma ettepanekute ja programmide tutvustamiseks, korraldades miitinguid ning teledebatte. Kuid ükski kandidaatidest ei tõuse reitingutes Macroni kõrval märgatavalt esile.

28. veebruari seisuga on Opinionway uuring 10. aprilli esimese vooru hääletamiskavatsuste kohta järgmine: Emmanuel Macron 24% (tsentristlik partei LREM); Marine Le Pen 18% (rahvuspatriootlik parempartei RN); Valérie Pécresse 15% (Vabariiklased on liberaalkonservatiivne parempartei LR), Eric Zemmour 13% – tema kampaaniat on peetud mõningatel andmetel kõige dünaamilisemaks (rahvuspatriootlik parempartei Reconquête); Jean-Luc Mélenchon 10% (vasakradikaalne partei La France insoumise). Hinnangud võivad muutuda, siinne on vaid üks hetkeseisudest.

Veebruaris avaldatud Ipsose küsitluse järgi, milles osales üle 12 000 vastaja, pidasid valijad enne Ukraina sõja vallandumist valimiskampaania tähtsaimaks teemaks ostuvõime parandamist (52%), järgnes tervishoiusüsteemi teema (30%), keskkonnateemad (29%), immigratsioon (28%), kuritegevus (23%). Samuti veebruaris avaldatud Ipsos-Sopra Steria arvamusuuring toob esile, et 60% prantslastest peavad turvalisuse olukorda riigis halvaks ning tunnevad end igapäevaelus ebaturvaliselt. Iga teine vastaja leiab, et olukord on viimase viie aastaga halvenenud.

Prantsuse ühiskonna üks aktuaalsemaid teemasid on teiste hulgas praegu maaelu, mille edendamise kaudu saab Prantsusmaa areneda positiivses suunas. Presidendikandidaadid on asetanud teema kesksemate hulka. Üleilmastumise vastureaktsiooniks on tagasipöördumine looduse juurde. Suurte linnade probleemid on saastatus, lärm, kinnisvara kõrge hind, liiklusummikud, anonüümsuse tõttu enam üksildasi inimesi, suurem kuritegevus. Maaelu pakub tasakaalustatumat eluviisi, paremat ostuvõimet, samuti ei ole täheldatud eralduvate ja omaette hoidvate kogukondade teket, inimestevahelised suhted on tasakaalukamad ja enamasti hoolivamad võrreldes linnakeskkonnaga.

Allikad: Les Echos; Francebleu (riiklik ringhääling); La Croix (tsentristlike vaadetega ajaleht); Le Figaro.

Põllumehed tunnevad muret eelseisvate raskuste pärast

Igal aastal märtsi alguses toob põllumajandusnäitus Salon International de l’Agriculture Pariisi messikeskuses Port de Versailles’s  kokku selle sektoriga seotud töötajad. Esindatud on kõik põllumajanduse aspektid ja selle sektori toiduainete tootjad: loomakasvatus ja eritõugu elusloomad, Prantsusmaa piirkondlikud tooted ning muu maailma toodang, taime-, puu- ja köögiviljakasvatus, põllumajanduslikud ametid ja teenused. Nii Prantsusmaal kui ka väljaspool on see kaalukaim põllumajandussündmus.

Ka siin ei saadud mööda Venemaa algatatud Ukraina sõja teemast. Kui tavapäraselt on presidendivalimiste aastal põllumajandusnäitusel kandidaatide valimislubadustest palju juttu, siis seekord jäi valimiskampaania teemadest kõrvale. Põllumehed tunnevad muret eelseisvate raskuste pärast. Kriisid, mille praegune sõda kaasa toob, on pikaajalise mõjuga. Hinnatõus kõigis sektorites on vältimatu, puudutades muu hulgas lisaks energiale eksporti, toiduainetetööstust, loomasööta. Toiduainetööstuse spetsialistid kardavad Venemaa vastumeetmeid lääne sanktsioonidele. Paljud suured Prantsuse ettevõtted paiknevad Ukrainas, eriti piimatootmis- ja teraviljasektoris, ettevõttel Lactalis on seal kolm tootmiskohta. President Macroni sõnul peab põllumajandussektor valmistuma rasketeks aegadeks, vaatamata valitsuse kavandatavatele abinõudele.

Allikas: Salon International de l’Agriculture

Prantsuse Akadeemia tunneb muret segakeele üle, mida põhjustab inglise terminite järjest kasvav kasutuselevõtt avalikus ruumis

1634. aastal loodud teadusasutus Prantsuse Akadeemia, mille eesmärk on prantsuse keele identiteeti ning keelenorme valvata, toob välja ülevaate viimase 15 aasta jooksul prantsuse- inglise segakeele kasutamise kohta nii institutsionaalses suhtluses, majandussfääris kui ka reklaamis, viidates sotsiaalsele ja põlvkondadevahelisele lõhenemisele, mida nähtus kaasa toob. Inglise termineid kasutatakse järjest enam nii era- kui riiklikes ettevõtetes, ülikoolides, muuseumides, linnavalitsustes kui mujalgi. Tegemist on prantsuse keelele peale tungiva angliseerumisega, mille üheks tagajärjeks on grammatika lõhkumine ning laiema ühiskonnakihi jaoks pidepunktide kaotus.

CREDOC-i arvamusküsitlus näitab, et 65% inimestest soovivad seadust, mis garanteeriks prantsuse keele kasutamise ühiskonnas (raadios, teles, ettevõtetes). 47% prantslastest on ärritatud ning vastu reklaamsõnumitele, mis sisaldavad ingliskeelseid sõnu. Segades neid prantsuse keelega, on tekkinud arusaamatud leksikaalsed vormid ning sõnumi tähendus ei ole enam enesestmõistetav, lauseehitus on meelevaldne, eessõnad kadunud, artiklid nimisõnade ees (prantsuse keele puhul oluline) ära jäetud.

Kohati on sel kõigel prantsuse keele struktuuri seisukohast tõsised tagajärjed. Reklaamkeel, mida selle loojad märgivad sõnaga cool, on täielikus nihkes tavainimese keelekasutusega. Suurele osale elanikkonnast jääb ingliskeelne sõnavara täiesti arusaamatuks, puudutades vaid kitsast, haritud ja privilegeeritud elanikkonda. Prantsuse Akadeemia annab teada, et anglitsismide massiline lisandumine viimasel ajal võib ohtu seada prantsuse keele identiteedi ja tuleviku. CREDOC-i uurimus paljastas 70% prantslaste seisukoha, et viimase kümne aasta jooksul on nende keele kvaliteet meedias halvenenud. Akadeemia ei soovi takistada prantsuse keele arengut kontaktis teiste keeltega. Kuid suhtlussläng ei rikasta, vaid lõhub keelt ning tundub sõltuvalt kontekstist inglastele kohati naeruväärnegi. Kui võõrkeelseid sõnu kasutatakse oskamatult ja kohmakalt, muutuvad need koomiliseks. Tuleb arvesse võtta maa sotsiaalset reaalsust. Kuigi keele muutumine ajas on loomulik, ei tuleks kaasa minna liialdatud lihtsustamise ega ühesuunalise mõtlemisega.

Allikas: BFMTV.

“Väike prints” Pariisi Dekoratiivkunstide muuseumis

“Väike prints” on jäänud Prantsusmaa ja frankofoonia tugevaks sümboliks, ütleb Antoine de Saint-Exupéry pärandi eest vastutav Thomas Rivière. “Väike prints” on maailmas teine enimtõlgitud teos piibli järel ning seda on maailmas müüdud üle 200 miljoni eksemplari.

“Väike prints” on andnud põhjust erakordseks näituseks Pariisis, mis jääb avatuks 26. juunini. Saint-Exupéry kirjutas teose New Yorgis sõja ajal, kus see telliti kohalikele lastele 1942. aastal jõulumuinasjutuks. Algkäsikirja on seni hoitud Morgan Library muuseumis. 1946. aastal ilmus teos Prantsusmaal Gallimardi kirjastuses. Ajalooliseks teeb suurima selleteemalise näituse asjaolu, et esmakordselt on Prantsusmaal näha teose algkäsikiri. Näitusel on väljas 600 dokumenti, nende hulgas akvarelle ja joonistusi.

Saint-Exupéry jaoks oli määrava tähtsusega, et tekst ja joonistused käiksid käsikäes. Tekst oli seotud autori oma lapsepõlvega. Hindamatu väärtusega käsikiri toob lisaks haprale paberile esile erilise emotsiooni, nähes Saint-Exupéry mõningaid parandusi, kindlameelset käekirja, suurteose valmimist. Teos on võimeline haarama igas vanuses lugeja tähelepanu.

Raamatu ilu peitub sügavamõttelistes tähelepanekutes, mis on lihtsas keeles kirja pandud, võimaldades mõtiskleda ja olles elu allegooria.

Raamatu olulisemaid sõnumeid on see, et näivus on petlik, kellegi või millegi tundmaõppimine vajab hoolitsevat pühendumist. Tuhandetele teistele sarnanev roos saab Väiksele Printsile ainulaadseks läbi hoole, aja ja pühendumise.

Allikas: BFMTV; Les Echos; Le Figaro.

Mood. Prantsuse stiili taastulek

Mehed julgevad tunnistada, et pööravad tähelepanu välimusele, hoolimata kaasnevast valehoiakust, mis asetab mehelikkuse küsimuse alla.

French touch on välismaiste moeloojate hinnangul oskuslik segu kvaliteetsetest klassikalistest riideesemetest, mida kantakse lihtsalt ja sundimatult. Esmapilgul näib stiil ja hoiak lihtne, jäädes ajatuks. Šikid on imago’d, mis meenutavad prantsuse kino uue laine ajajärgust tuntud Alain Deloni ja Jean-Paul Belmondo omi. Paljud kaasaegsed kaubamärgid kasutavad inspiratsiooniallikana just mainitud kuulsusi.

Margi Officine Générale’i alusepanija Pierre Mahéo kollektsioonid lähtuvad kuldsest perioodist 1960–1970, leides, et midagi paremat sestsaati tehtud ei ole. Mahéo sõnul on tema kaubamärgi edu välismaal seotud just valitud kontseptsiooniga, mis seisneb prantsuse šiki ja Pariisi vaimu idees. Viimastel aastatel kujunenud uus disainerite põlvkond on kuulsat stiili uuendanud, lisades loomingulisust. Tulemuseks on õnnestunud segu, mis moodustab kesktee masstoodangu hingetu stiili, pariisliku rätseparõivastuse ning avangardistlike stilistide loomingu vahel. Rahvusvahelise moemaailma tegelased, ostjad ja arvustajad on ühel meelel selles, et prantsuse stiil on ainulaadne: “Prantslastel on oskus kanda nn normaalseid riideid, mis ei ole tavapärased, mille lõige ja proportsioonid on valitud, neil on elegantne hoiak, ilma et see oleks eriliselt taotletud ja silma paistaks.”

French touch’i ehk prantsuspärast stiili viljeleb ka Alexandre Mattiussi, kelle kaubamärk Ami on saanud kümneaastaseks. Tema loomingut inspireerib põlvkond, kelle prantsuse pärand on kooskõlas ajastu vaimuga, mis kõnetaks laiemat publikut. Riietes peab end igapäevaelus hästi tundma. Ei midagi revolutsioonilist, kõik on vabas võtmes, meelepärane ja pretensioonitu nagu tema pintsakud, flanellpüksid, nahkjakid ja mantlid.

Allikas: bigmedia.bpifrance.fr (ettevõtlusele pühendatud meediasait).