Esimene koht on kodu ja teine töökoht. Need on paigad, kus suhtleme oma lähiringiga. Meie loomulikud keskkonnad. 1989. aastal sõnastas Minnesotast pärit linnasotsioloog Ray Oldenburg raamatus “The Great Good Place” aga ka kolmanda koha kontseptsiooni.

Rubriigis “Ei midagi uut” vaatab Aavo Kokk värske pilguga nähtustele ja sündmustele, mis näivad ilmaimena, aga mida maailm on juba varem ühel või teisel moel näinud. Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja linnateemalises kevadnumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. 

Oldenburgi kolmandad kohad on paigad, kus inimesed satuvad kokku inimestega, kellega nad igapäevaselt kokku ei puutu. Need on pubid, kultuurimajad, kohvikud, kogukonnakeskused, juuksurisalongid, peatänavad, postkontorid, raamatupoed, pargid jms. Need on kohad, kus inimesed kohtuvad juhuslikult ja loomulikult. Inimesed pole omavahel tingimata tuttavad, aga on üksteist siiski varem näinud. Oldenburg ütleb, et just sellised kolmandad kohad võimaldavad pärisdemokraatiat ja annavad kogukondadele elujõu. Küll osutab Oldenburg, et suured kaubanduskeskused ei ole kolmandad kohad. Kaubanduskeskustes on küll palju rahvast, kuid kontaktid on anonüümsed. Kohtuvad võõrad ja sotsiaalset sidusust ei teki. Suured kaubanduskeskused on küll vahvad, kuid üldjuhul ei aita need muuta linna sidusamaks.

Aavo Kokk

Aavo Kokk on US Real Estate’i juhataja. See ettevõte arendab Rotermanni kvartalit, Tallinna merekindlust ja mitmeid teisi suuri linnakeskkondi. Loe artikleid (10)