Tähelepanekuid treeningsaalist ja tänavalt.
Julgesin oma nina üle pika aja jälle rühmatrenni pista. Jõudsin varem kohale, enne kõiki teisi, ning sellega tekkis mul ka suurepärane võimalus saalis esimesena koht valida.
Kes spordiklubides ei käi, siis olgu öeldud, et tänapäeval on põrandal sellised kleepsud, mis markeerivad ära, kuhu end sättida – vana hea kahe meetri teema. Arvestades, et ma pole sada aastat üheski ühistrennis käinud, valisin endale vapralt koha kõige ees ja täiesti keskel – seal võib olla ebamugav, aga teiste treenijate jäsemed ja tagumikud ei sega vaadet treenerile ning õppida on sedasi ju kõige parem.