Kuhu minna, mida teha? Edasi kultuurisoovitusi – veebruar

Foto: Kumu

Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.

Film ja arhitektuur

… kohtuvad Kumus, kus koostöös PÖFF-iga näidatakse veebruaris arhitektuurifilme kolmapäeviti tavapärase Kumu Dokumentaali raames. Eriti soovitaks filmi Iiri päritolu disainerist ja arhitektist Eileen Grayst (1878–1976), kelle jõuline tahe ning kompromissitu nägemus trotsisid ja määratlesid modernismi tavu sisekujunduses, disainis ning arhitektuuris.

Filmis “Disainer ja arhitekt. Eileen Gray” tuuakse esmakordselt välja Gray olulisust Le Corbusier’ juures töötamisel. Erilist tähelepanu on pööratud majale E-1027 Prantsusmaal. Gray sai 20. sajandi esimesel kümnendil kuulsaks traditsioonilise lakkpuidust mööbliga ning oli järgmiseks kümnendiks juba nõutud disainer ja kujundaja. Seejärel avastas ta enda jaoks arhitektuuri, kuid ei leidnud hoolimata suurest töökusest erilist tunnustust. Vaatamata sellele, et menu saatis tema esimesena projekteeritud hoonet (mida küll pidevalt ja ekslikult Gray õpetaja loominguks nimetatakse), tegi ta oma uuendusi vaikselt, omaette ning enda nõudmistele vastavalt. Samas elas ta piisavalt kaua (98-aastaseks), et oma loomingu taasavastamine ja ausse tõstmine ära näha. Kuigi tänapäeval käiakse Gray teoste eest välja ülisuuri summasid ning sellele pööratakse pidevalt tähelepanu, on tema ideed ja isiksus pigem varjatud ja vastuolulised, kuigi haaravad.

Filmi juhatab 23. veebruaril sisse kunstiteadlane Karin Paulus.

Juri Lotman ja avatud maailm

Praegu, veebruaris, möödub 100 aastat semiootik Juri Lotmani sünnist. Sel puhul on Eesti Rahva Muuseumis veebruari algusest võimalik külastada näitust “Rännak Lotmani semiosfääris”.

Tartu Ülikooli professor, maailmakuulus semiootik, filoloog ja kultuuriajaloolane Juri Lotman pühendus kultuuri, kunsti ja inimteadvuse toimimise uurimisele, olles väljapaistev isiksus ka inimesena, kes hoidis suletud ühiskonnas avatuna nii oma kodu uksed kui mõttemaailma.

Näituse kujunduse kese on Juri Lotmani korter Tartus Burdenko (tänasel Veski) tänaval. Aastakümnete jooksul kohtusid siin teadlased, tudengid ja kultuuritegelased. See oli avar ning loov keskkond, kus sündisid lennukad ideed, mis muutsid Tartu maailmakuulsaks semiootikakeskuseks. Näitus portreteerib Juri Lotmanit kui mitmekülgset isiksust – lahke võõrustaja, pühendunud vanaisa, mitmetahuline teadlane ja süümega intellektuaal.

Näituse sisu- ja kujunduskontseptsiooni loojad on filmikunstnik Katrin Sipelgas ning režissöör Jaak Kilmi koostöös Eesti Semiootika Seltsiga. Näituse valmimisele aitasid kaasa ja seda toetasid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu, Eesti Rahva Muuseum, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja UNESCO.

Näitus rändab 2022. aasta jooksul mitmesse Euroopa riiki ning on osa Juri Lotmani 100 aasta juubeli sündmustest. Näitus on avatud ERM-i osalussaalis 20. aprillini.

Foto ja taevas

4. veebruaril avas Kogo galerii Viljandis enda ja naabergalerii Ag47 ruumes kunstniku Andrés Galeano isikunäituse “Kadunud pilvede arhiiv”, mis põimib perekonna- ja portreefoto ning omaaegse meteoroloogilise taevafotograafia, avades fotomeediumi ja taevase-ajaülese metafüüsilist seost. Näitus kutsub mõtlema taevast kui sellisest eri nurkade alt – meteoroloogia füüsiline taevas, fotograafia metafüüsiline taevas ja tänapäeva digitaalne taevas.

Lähtepunktiks on meteoroloogiateenistuse materjalid, mis teise maailmasõja ajal hõivati ning mis 1984. aastal Kataloonia valitsusele halvas seisukorras tagastati. Sealt asub kunstnik teekonnale Kataloonia arhiividesse, jälgides loo peategelaste saatusi, ühtlasi on see uurimus ja reis läbi Kataloonia maastiku. Lugu avavad nii näitusel esitatavad teosed kui ka Andrés Galeano kunstnikuraamat “FPN – Fons perdut de núvols” (“Kadunud pilvede tagamaad”).

Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2022.

Teater ja Lindgren

Eesti Noorsooteatris esietendub 6. veebruaril “Röövlitütar Ronja” Astrid Lindgreni samanimelise raamatu põhjal. Loo sõprusest, rasketest valikutest ja suureks saamisest toob lavale Taavi Tõnisson.

Foto: Eesti Noorsooteater

Ühel tormisel ööl käriseb ürgses metsas asuv röövliloss kõuekärgatusest pooleks. Samal hetkel sünnib Ronja – ronkmustade juustega uudishimulik ja julge tüdruk. Ronja õpib tundma metsa ning selle müstilisi olendeid, kuid kasvades mõistab, et maailm ja inimesed on palju mitmetahulisemad ning vastuolulisemad kui esialgu arvata võiks. Mida tunneb laps, kui ta avastab, et sõnad ja teod ei käi alati kokku? Kui sinu parim sõber on su isa verivaenlase poeg?

“Ei tea vist ühtegi teist autorit, kes oleks mind niivõrd puudutanud lapsena ja ka nüüd,” rääkis lavastaja Taavi Tõnisson oma lemmikkirjanikust Astrid Lindgrenist. “Lihtsus, inimlikkus, soojus, armastus, igatsus, nukrus, rõõm, elamise julgus, fantaasia ja mängurõõm, võitlus selle eest, mis on õige – need märksõnad iseloomustavad kõiki tema lugusid. Neid lugedes tekib soov ka ise olla parem inimene. Lisaks on Ronja üks visuaalsemaid materjale, mida tean.”

Lavastuses kõlavad Liina Sumera muusika ja Leelo Tungla sõnadele loodud laulud.

Tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija Siret Campbell, kunstnik Kristel Maamägi, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater), helikujundaja Mikk Mengel, videokunstnik Alyona Movko-Mägi, liikumisjuht Olga Privis, lavavõitluse seadja Laura Nõlvak.

Mängivad Doris Tislar nimiosas, Joosep Uus, Leino Rei, Laura Kukk, Risto Vaidla, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Mart Müürisepp, Tiina Tõnis, Karl Sakrits, Mait Joorits, Steffi Pähn ja Jevgeni Moissejenko.

Muusika ja luule

Luuletaja ja muusik EiK avaldas oma viienda albumi “uduvaip”.

“Tegu on kaugenemisega hiphopist, see plaat on ju hoopis indie!” kommenteerib autor. Nagu EiK-i puhul ikka, on erilisel kohal tema muusikas sõnad, aga sõnapildumine ei tähenda, et tegemist peaks olema räppariga, ja autor ütleb end olevat sellest taagast vabanenud.

Plaadi sõnad räägivadki lugu lahtiütlemistest ja lahkumistest, sellest, kui tähtis on vahepeal tundmatusse hüpata, et olla uues paigas õnnelikum.

Muusikaliselt on tegemist samuti vaba lennuga vaibaga, kus kohtuvad kunstpop ja indifolk jm, mida kriitikud välja lugeda sooviksid. Kaasa teevad varasematelt EiK-i plaatidelt tuttavad autorid nagu kitarrist Mattias Tirmaste, laulja Maris Pihlap, produtsendid Luurel Varas, Sammalhabe ja hxlger, aga ka näiteks jonas.fk, trummar Kristjan Tenso, viiuldaja Johan Kristjan Aimla ning laulja Liisu Ots. Olulise panuse andis plaadi valmimisele heliinsener José Diogo Neves. Plaadifirmaks endiselt TIKS rekords.

Raamat ja robot

Nobeli preemiaga pärjatud Briti kirjaniku Kazuo Ishiguro 2021. aastal ilmunud romaani “Klara ja Päike” tegevus toimub ilmselt mitte eriti kauges tulevikus, tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides. Raamatu peategelane ja minajutustaja on robot, TS ehk tehissõber Klara, kes on kavandatud teismeliste seltsiliseks. Paremates peredes on nimelt kombeks lapsi geneetiliselt töödelda ehk “kõrgendada”, et neil oleks võimalik elus paremini läbi lüüa. Sellega kaasnevad terviseriskid ja habras immuunsüsteem sunnib lapsed koduõppele tahvelarvutite taha.

Juba poeaknal paistab Klara oma kaaslaste seast silma teravama tähelepanuvõime ja eelkõige suure huviga välismaailma vastu. Pikapeale täitub ka tema igatsus ning ta saab endale “lapse” – ostetakse ära ning viiakse koju, kus elavad Josie, tema ema ja majapidajanna Melania. Josie on tihti liiga haige, et isegi tahvelarvuti kaudu õppetöös osaleda, ja siis pakub Klara talle tuge.

Kalk tehnoloogiline maailm ei olegi nii kalk, kalgiks teevad maailma ikkagi inimesed, samas võib leida soojust ootamatutes kohtades ja kontaktides, ning, nagu Ishigurol ikka, on romaanis mitmeid raputusi, psühholoogilisi nihkeid ja veidraid rõhuasetusi.

Aet Varik on väga hästi tõlkinud ka. Välja andis Varrak.

Šokolaad valentinipäevaks sõbrale või kallimale

Naturaalne šokolaad, eriti see, mille kakaosisaldus on üle 70%, aitab tõsta tuju, võitleb talvemasenduse vastu ning toob õnne igasse päeva tänu selles sisalduvale teobromiinile ja kofeiinile. Kas teadsid, et Eestis tegutseb šokolaadifirma, mille šokalaadilõhnalise poe on rahvusvaheliselt tuntud reisi- ja turismiinfogiid Fodor’s valinud maailma kümne parima šokolaadipoe hulka?

Chocolala tegijad on endine advokaat Kristi Lehtis ja tema ekspankurist abikaasa Youssef Laban. 2013. aastal otsustasid nad elus kannapöörde teha ning suure kire ja armastusega šokolaadi valmistamisele pühenduda. Nende tegevus on pälvinud tähelepanu, Chocolala kommid on koju toonud Šokolaadiakadeemia ja Rahvusvahelise Euroopa Šokolaadi auhindu, lisaks ka Guild of Fine Food Great Taste’i märgiseid. Teistest tegijatest eristuvad nad leidlike looduslike lisandite kasutamise poolest, nagu näiteks karamellitäidised kasemahla ja kuusevõrsetega, šokolaadi kastetud isekorjatud põdrasamblik, eestimaiste metsamarjade maitsed. Kogu nende karamellitäidistega käsitöökommide sari on üks Edasi toidu- ja veinitoimetaja suuri lemmikuid.

Eriti unikaalse kingitusena saab poes ise kokku panna endale meelepärase kommikarbi. Pakenditest osadel on kaunistuseks Eesti maalid, näiteks Paul Burmani Raekoja platsi kujutava maaliga kahepoolne karp Enn Kunila kunstikoguga koostöös on vabariigi aastapäevale kohane kingitus, Tallinna vanalinna reljeefiga bean to bar šokolaaditahvel sobib ajaloohuvilisele, Marko Mäetamme hambakaari kujutav roosa-valge šokolaad toob rõõmu huumorisoonega moodsa kunsti austajale. Chocolala on mõelnud ka veganitele, mahedat eelistavate ja gluteenist hoidujate peale. Neil on oma bean to bar sari šokolaaditahvleid erinevaist maailma paigust eestimaiste lisanditega. Kes aga soovib käed šokolaadiseks teha, nendele on pakkuda šokolaadimuuseumi külastus koos võimalusega ühiselt sõpradega šokolaadikomme või -tahvleid valmistada.