Noor ei ole vähem täisväärtuslik inimene kui täisealine. Ja eriti ajal, kui meil on käimas vähemalt neli kriisi, ei tohi noori ära unustada.
Tore, et riik jõudis kokkuleppele ja hakatakse elektrikirvest leebemalt pakku vajutama. Otsuse juures oli üks imelik pisiasi, mis astub hästi sellesse mustrisse, mille järgi Eestis alahinnatakse lapsi ja noori. Alla 14-aastaseid pereliikmeid arvestatakse hüvitusel koefitsiendiga 0,3, aga just lastele peaks antud juhul mõtlema, sest vaesemates peredes kannatavad eelkõige nemad, saamata omalt poolt midagi muud teha, kui elada ja õppida.
Põlvkond, kes kasvab pandeemia ajal, on mitme tule all: õhus on pidev ärevus ja stress, teismeliste seas esineb palju depressiooni, mis viib liiga tihti ka kõige rängemate tagajärgedeni. Nad ei tunne end selles maailmas kindlalt, me oleme jõudnud punkti, kus meid ümbritsevad korraga julgeolekukriis, keskkonnakriis, tervishoiukriis ja energiakriis. Mõelda vaid, et mõneteise aasta eest nimetati kriisiks ja paanikaks suhkru või tatra hinna mikroskoopilist tõusu!