Prantsuse vaim oli tähtis juba nooreestlastele. Millised võnked ja mõtted on Prantsusmaa õhus täna? Rubriigis “Noppeid Prantsuse meediast” pakume pikemalt lahti kirjutatuna valiku teemasid, mis viimasel kuul sealses meedias kõneainet pakkunud ja mis võiks ka Eesti lugejale huvi pakkuda. Noppeid toimetab kohalikku olustikulist konteksti hästi tundev frankofiil Tiina Richard.

Juttu tuleb kosmoseteleskoobist James Webb, mille väljatöötamisel osales teiste riikide hulgas Prantsusmaa. Ettevõtlus on vaatamata koroonakriisile endiselt hinnatud, eriti noorte seas. Pariisi Jumalaema kiriku taastetööde käigus kavandatakse interjööri muuta. Tähistatakse kirjandusklassiku Gustave Flauberti 200. sünniaastapäeva. Versailles’ loss valmistub tähistama Louis XV kroonimise 300. aastapäeva.

Pariisi Jumalaema kiriku sisemuse uus kavand on leidnud vastuseisu

15. aprillil 2019 tulekahjus tugevalt kannatanud Jumalaema kiriku taastamistööd on täies hoos. Üle saja avaliku elu tegelase astus aga vastu Pariisi piiskopkonna projektile, mille kohaselt ehitis kujundatakse seest uutmoodi ümber, kuigi sisemus sai õnnetuses vaid osalt kahjustada.  Rahvusvahelises meedias käsitletakse projekti “uue poliitiliselt korrektse Disneylandina” (The Telegraph).

Kavandatakse arvukaid ja mitmekülgseid muutusi: rullikutel ja neoonvalgustusega toolid, vitraažide asemel ekraanid, hiinakeelsed kirjed seintel, valgustus vastavalt aastaaegadele, kaasaegse kunsti teosed jm. Piiskopkond soovib, et muutusi oleks märgata kohe sisenedes, andmaks visiidile sisu, mis seni oli projekti loojate arvates puudulik.

“Kiriku siseilme moderniseerimine moonutab liturgilist õhkkonda ja ruumi,” kahetsevad kavandile vastuseisjad asjaolu, et piiskopkond kasutab võimalust teisendada külastajate visiooni kultuuripärandist, samas kui hoone sisemus ei olnud täielikult hävinud. Projekti vastased kaitsevad arhitekt Viollet-le-Duci loodud kontseptsiooni mälestisest, mille uus kavand tühistab. “Austagem Viollet-le-Duci loomingut, endiste meistrite ja käsitööliste oskusi ning tööd, mis on andnud meile sellise arhitektuuripärli, austagem lihtsalt ajaloomälestise pärandiprintsiipe,” ütleb projektivastane avalik kiri, millele on alla kirjutanud teiste hulgas paljud kunstiajaloolased ja professorid.

Arhitekt Maurice Culot, nimeka Ameerika arhitektuuripreemia Driehaus 2019. aasta laureaat märkis, et inimesed on mures projekti pärast, mis muudaks Notre-Dame’i katedraali liturgiliseks show-room’iks, kus laused piiblist ilmuksid valgusprojektsioonina hiina keeles. Jumalaema kirikut on seni külastanud igal aastal 12 miljonit külastajat ning seal on korraldatud 2400 jumalateenistust ja 150 kontserti aastas. Kogu maailmast on saadetud annetusi restaureerimiseks. “Vaimulikkonnale ei saa jääda ainuõigus otsustada kiriku sisemuse muutmise üle,” ütleb arhitekt Culot, lisades et hoone välisilme ja sisemus vajavad ühtset lahendust.

Jumalaema kirik avatakse taas 2024. aastal.

Allikas: lci.fr (uudiste erakanal, mõõduka suunitlusega)

Gustave Flaubert – 200 aastat prantsuse klassiku sünnist

12. detsembril 2021 möödus 200 aastat kuulsa Normandia kirjaniku sünnist, kes on loonud prantsuse kirjanduse klassikateosed nagu “Salammbô”, “Madame Bovary” ja “Tundekasvatus”. Flauberti peetakse kaasaegse romaani alusepanijaks, tänapäeva ilukirjandus on temalt üle võtnud palju enam kui Balzacilt, ütleb Yvan Leclerc, Roueni ülikooli professor ja Flauberti spetsialist. Tähtpäeva puhul olid Normandia omavalitsused ja Roueni ülikool korraldanud ligi 200 harivat kultuuri- ja kirjandussündmust, sealhulgas lavastusi, näituseid, loenguid, kirjanduskonkursse ja ettelugemisi. Tänu sellele taasavastab publik Flauberti loomingut, mille seas on ka vähemtuntud teoseid ja kirjavahetusi. Leclerc lisas, et kuigi kirjanik on tuntud ja tunnustatud, on ta ikkagi üllatunud publiku palavast huvist ja noore põlvkonna ohtrast osalusest.

Üritusi aitas korraldada ühing Flaubert21, mille aupresident on näitlejanna Isabelle Huppert, kes on kehastanud peaosa kirjaniku kuulsaima romaani “Madame Bovary” filmiversioonis. Näitlejana tunneb Huppert Flauberti loominguga lähedast sidet. Hupperti interpretatsioonid kino- või teatrirollides on korduvalt olnud inspireeritud täpsusest, millega Flaubert on oma tegelasi kirjeldanud, ütleb ta ise. Claude Chabroli “Madame Bovary” võtted jätsid näitlejannale unustamatu mulje ning osa on jäänud talle üheks meelisrolliks.

“Madame Bovaryle” on Rouenis pühendatud näitus, mis kulgeb sarnaselt romaani käiguga, loodud õhkkond on õnnestunud. Näitusel on muuhulgas näha peategelase moelembust ning kolm teemakohast joonistust Yves Saint Laurentilt, keda romaan noorena inspireeris.

“Madame Bovary” tõi kirjanikule kuulsuse ja edu, aga mitte nii nagu ta ise lootis, vaid skandaaliga, mille see kaasaegsetes põhjustas – näitas ju teos värske pilguga naise kohta ühiskonnas, kus vabadused kehtisid vaid meestele. Flaubertile heideti ette heade kommete ja avaliku moraali solvamist ning abielu naeruvääristamist. Teos sai kaasaegse kirjanduse jaoks põhjapanevaks, on rõhutanud ka kirjanik Mario Vargas Llosa.

Kirjaniku ustavate sõprade hulka kuulusid Guy de Maupassant, Turgenev ja George Sand. Kõige tähtsam oli Flaubertile kirjandus ning kirjutamine, millele pühendas ta kogu elu. Kunst ei sobinud tema jaoks kokku kooselu ning kirgedega eraelus. Kirjanikuna kaitses ta privaatsfääri, oli üksildane, ning armastus köitis teda vaid kaugelt. Kirjanik leidis loomeindu arvukatest reisidest.

Flauberti looming annab oma kaasajalisusega ainet sellest taas rääkida: naiste koht ühiskonnas või loominguvabadus jäävad endiselt tähelepanu keskmesse.

Allikas: France Bleu (riigiraadio)

Versailles’ loss annab taas põhjust külastuseks

Terve 2022. aasta jooksul seab Versailles’ loss ausse kuningas Louis XV seoses tema kroonimise  300. aastapäevaga. Selleteemaline näitus võimaldab külastajatel tundma õppida seda vähemtuntud kuningat, tema isiksust, valitsusaega, kuninga lähikonda ja kirgi.

Näituse üheks pärliks on Louis XV ajal valmistatud tohutu astronoomiline kell, mille mehhanismi töötas välja Claude-Siméon Passemant. Tegu on tõelise kunsti- ja teadusmälestisega, mille kiitis heaks juba Kuninglik Teaduste Akadeemia ning mis leidis oma koha Versailles’s 1754. aastal. Kellaaja kõrval on sel esindatud astroloogiline hetk, kalendriaeg, kuu dekaadide järgnevus jm üksikasju. Astronoomiliste tabelite väljatöötamine, tehniline teostus ning tervikut ümbritseva kullatud pronkskapi valmistamine võttis aega 36 aastat. Ainulaadne kellamehhanism restaureeritakse näituse ajaks. Teos on 2,26 meetrit kõrge.

Versailles’ paleekompleks, mis koosneb paljudest hoonetest ning aedadest, oli maist 1682 septembrini 1715 ning juunist 1722 kuni oktoobrini 1789 mitte ainult kuninga ja tema õukonna residents, vaid ka valitsuse asukoht. Prantsusmaa kõrgperioodil pandi nende müüride vahel paika kogu Euroopa poliitika. Ajaloolane Franck Ferrand leiab, et Versailles on prantsuse vaimu kontsentratsioon: selles on suurejoonelisust, palju kulda ja marmorit, koridorid, ooteruumid, vestibüülid. Külastusest erilisema mulje saamiseks soovitab ajaloolane külastust alustada mitte hoone idasuunast, vaid aedadest lääne pool. Hoone sisemusega tutvumisel on õigem avastada  esmalt väikseid ruume, kuhu on peitunud hoone vaim. Vältida tuleks soojade aastaaegadega kaasnevaid rahvahulki.

Enne epideemiat külastas lossi 8000 kuni 10 000 inimest päevas, viies külastuste arvu aastas 8 miljonini. Nüüd on külastajate arv päevas 2000 ringis. Välisturiste on vähe. Koroonaajal on loss olnud ka 11 nädalat suletud, mil tehti ulatuslikku hooldust ja renoveeriti kunstiväärtusliku kuningliku kabeli katus, kuulus peegligalerii ja aiad. Avatud on nüüd ka kuninganna ruumid, kuninga töötuba ning Trianoni valdus koos pargiga. Toimub arvukalt üritusi.

Allikas: chateauversailles.fr/presse

Epideemiaga seotud kriis tõi päevavalgele uue ettevõtjate põlvkonna

Initiative France on ettevõtte loojate ja arendajate peamine võrgustik Prantsusmaal, koosnedes 250 ühingust, mille eesmärk on toetada ettevõtjaid ning korraldada neile finantsabi. Nimetatud võrgu toel viidi läbi küsitlus, milles selgub, et uusettevõtjate peamine motivatsioon endale töökoha kindlustamise kõrval on võtta vastu uusi väljakutseid (20%) ning luua tegevus, millel oleks sisu ja mõtet (15%).

INSEE (riiklik statistika ja majandusuuringute instituut) andmetel loodi Prantsusmaal 2020. aastal 850 000 ettevõtet. Kriisist hoolimata on ettevõtjate aktiivsus märkimisväärne. 45% uutest ettevõtete juhtidest plaanib aasta jooksul töötajaid värvata, seda eriti hariduse, tervise, sotsiaaltöö ja teenuseosutamise valdkondades. Kahe viimase aasta jooksul alustanud juhtidest 30% jaoks tähendas ettevõtte loomine tegevusvaldkonna muutust ja erialast ümberõpet. Enamasti on pöördutud hotelliametite, kohvikupidamise ja toitlustamise poole (40%). Kuid sama suur arv on täheldatav hariduse ja tervise valdkonnas ning sotsiaaltöö valijate hulgas.

Uus ettevõtjate põlvkond on keskkonnahoidlik. 71% uuris enne, millist mõju avaldab ettevõtte rajamine keskkonnale; 68% seadis eesmärgiks kohaliku klientuuri leidmise. Ettevõtte loomise peamiste raskuste seas nimetatakse eelkõige dokumentide vormistamist ja sellega seotud asjaajamise korraldamist, järgnevad rahaliste vahendite leidmise keerukus (29%) ning ettevõtte staatuse valik (25%).

Kriis on andnud ettevõtete loomisele hoogu. Mõistmaks paremini Prantsusmaa ettevõtluse dünaamikat ja selle arengut, on turundus- ja arvamusuuringute instituut Ifop läbi viinud uurimuse, milles osales 5500 valdkonnaga seotud inimest. Uurimuse kohaselt osaleb 2021. aastal 30% prantslastest oma maa ettevõtluse süsteemis. Tulemus näitab, et ettevõtlusvaim on Prantsusmaal kinnistunud ning püsiv tendents hoolimata epideemiaga seotud kriisist. Ettevõtjate hulgas on iga teine alla 30-aastane, meeste osakaal on suurem, haridustase kõrgem kui rahvastiku lõikes üldiselt.

21% jaoks, kes kavatsevad ettevõtte luua või üle võtta, on kriis mõjunud pidurdavalt. Kuid 18% puhul on kavatsetav projekt saanud hoogu juurde. Juba end sisse seadnud ettevõttejuhtidest 20% leiab, et pandeemia on muutnud ettevõtte strateegiat, võimaldades pakkuda uusi tooteid, teenuseid ja tegevusi ning kasutada uusi turustuskanaleid. 23% viimatimainituist märgib, et kriis ei muutnud midagi, kuid 13% olid seetõttu sunnitud erialaselt ümber õppima. Ikka on ettevõtluse motivatsiooniks ise enda ülemuseks olemine, sissetulekute kasv ja unistuse täideviimine.

Allikas: presse.bpifrance.fr

Ajaloo võimsaim kosmoseteleskoop saadetakse orbiidile

Paljudes astrofüüsika valdkondades on oodata tohutut läbimurret, millega kaasneb meie teadmiste progress. Pärast 30 aastat kestnud ootust ning mitmeid edasilükkamisi startis rakett Ariane 5 Guajaana kosmosekeskusest Kourou baasist 25. detsembril 2021 James Webbi nimelise teleskoobiga pardal. Teleskoop eraldus kanderaketist 27 minutit peale starti, kuid lõpliku positsiooni saavutamiseks on vaja veel üht kuud. Maailma astrofüüsikute jaoks on see oodatud sündmus, mis peaks võimaldama paremini mõista meie päikesesüsteemi algupära, musti auke ning eksoplaneete.

Teleskoop on ehitatud Ameerika Ühendriikides kosmoseagentuuri NASA juhtimisel koos Euroopa (ESA) ja Kanada (CSA) kosmoseagentuuridega. Keskne element on 6,5-meetrise diameetriga peamine peegel, mille moodustavad 18 väiksemat peeglit. Peeglid püüavad valgust universumi kaugustest ning on varustatud tenniseväljaku suuruse päikesekaitsega. Samas on neli instrumenti erinevate lainepikkuste uurimiseks, nende hulgas Prantsusmaal välja töötatud Miri – ainulaadse tundlikkuse ja eraldusvõimega infrapuna-instrument. Prantsusmaa kuulub 14 riigi sekka, mis aitasid teleskoopi välja arendada. NASA kosmoseagentuur võttis Prantsusmaa soositud partneriks tänu viimase pakutud seadmete originaalsusele ja täiusele.

Teadusasutuse CEA (aatomienergia uurimiskeskus) astrofüüsik Pierre-Olivier Lagage on koos kolleegidega töötanud 25 aastat projekti Miri heaks. Miri (mid-infrared instrument) on infrapuna-silm teleskoobis Webb, mis analüüsib valgust infrapunakiirguse lainealas. Seade uurib lainepikkusi vahemikus 5 kuni 28 mikromeetrit. Astrofüüsik Lagage ütles, et NASA-t tuli sellise instrumendi vajalikkuses veenda, probleeme oli jahutusega. Funktsioneerimiseks peab Miri olema jahutatud absoluutse nulltemperatuuri lähedale ning suudab seega määrata vaadeldavate objektide temperatuuri ja uurida nende keemilist koostist, olles hädavajalik universumi esimeste galaktikate identifitseerimiseks.

Miri koosneb kahest osast: esimene osa Mirim, kuhu kuuluvad ka koronograafid, võimaldab teha fotosid ning on välja töötatud ja ehitatud Prantsusmaal Pariisi SEA-Saclay astrofüüsika keskuses Riikliku Kosmoseuuringute Keskuse CNES egiidi all, Pariisi Observatooriumi (LESIA), Kosmose Astrofüüsika Instituudi (IAS) ja Marseille’ Astrofüüsika Labori (LAM) osalusel; teine osa on spektromeeter MRS, ehitatud Rutherford Appletoni Laboratooriumis (RAL) ning võimaldab uurida valgust vastavalt lainepikkusele ning määrata objekti keemilisi elemente. Pierre-Olivier Lagage on Miri peamine kaasteadur. Garanteeritud vaatlustundide jooksul loodab Lagage uurida süsteemi TRAPPIST 1, kus asub enim Maa mõõtu eksoplaneete. Miri on rahvusvahelise koostöö vili: Euroopa kosmoseagentuurid tegelesid optomehaanilise aspektiga, seadme terviku kokkupaneku ja testidega, NASA keskus varustas Miri jahutussüsteemiga.

Teleskoobi abil loodetakse leida vastus inimkonna iidsetele küsimustele “kust me tuleme?”, “kas oleme universumis ainsad?”.

Teleskoobil on võime püüda nõrka valgust, mida on levitanud kõige esimesed galaktikad, ning esmakordselt uurida objekte, mis on moodustunud 13,5 miljardit aastat tagasi.

Astrofüüsikud hakkasid teleskoopi looma, kui selle eelkäija Hubble 1990. aastal kosmosesse suundus. James Webbi lõpphinnaks kujunes 10 miljardit dollarit, selle loomine mobiliseeris 10 000 inimest. Seade kaalub 6 tonni. See suunatakse orbiidile ümber Päikese – Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele – ning peaks olema täiesti funktsionaalne poole aasta pärast. Et teleskoop kosmosesse jõudnuna laiali laotuks (mis annab talle kõrguseks 8 meetrit), tuleb Maalt käivitada üle 150 mehhanismi ühegi eksimuseta. Järgneb kümmekond aastat vaatlusi ja uuringuid. Kosmoseteleskoobi nominaalne kasutusaeg on 5 aastat, kõik loodavad topeltaega, kuid mingigi hooldus ei ole kauguse tõttu võimalik.

Allikas: futura-sciences.com; francetvinfo.fr