Koduigatsus ei hüüa tulles – taban end meenutamas üha veidramaid nähtusi, mida ma Tallinnas elades eales taga ei nutaks, kirjutab Marian Võsumets Londonist.
Jõuluaeg kuningriigis on vahva ja meeleolukas, soe ja kulukas. Jõululaupäeva hommikul helistab mulle mu tädi Jelizaveta, kes on pärit Peterburist, aga elab Helsingis. Terve kõne vältel vaatan ma aknast nukravõitu Lõuna-Londoni tänavat, mis vaevleb kerges vihmasajus, üksikute avatud kebabiputkade embuses. Ma pole kodus, isegi oma Londoni-kodus mitte, vaid külas. Oleme mõlemad natuke võõras kohas, olgugi et Jelizaveta on elanud Helsingis 24 aastat, mina Londonis neli kuud.
