Ökoloogia, ökonoomia, filosoofia, demokraatia, ideaal, loogika, dialoog, ergonoomika, pedagoogika on mõisted, mida kasutame iga päev, kuid enamasti me ei mõtle nende sõnade päritolule. Need ja paljud teised kreeka keelest pärit mõisted meie sõnavarast viivad ajas mitu tuhat aastat tagasi Vahemere-äärsesse Vana-Kreekasse, kust tuleb kogu see mõistete kogum, mida võime kõhklemata nimetada meie kultuuriruumi alusväärtusteks.

Haagis elav Eesti kunstnik ja esseist Urmo Raus kirjutab Edasis vestesarja, milles räägib kunsti mõjust ühiskonnale konkreetsete ja üllatavate näidete kaudu.

Müüt sellest, kuidas Zeus röövis Tüürose kuningatütre Europe, ja tõsiasi, et Euroopa maailmajagu kannab ülemere päritolu foiniikia neiu nime, on meie kultuuriruumi mütoloogiline vundament. Õieti on vundament müüdis peituv viide Vahemere kultuuride läbipõimitusele, millest sündis midagi täiesti uut. Kreeka-Foiniikia tiheda suhtluse tulemusel leiutasid kreeklased foiniikia piltkirjalise tähestiku alusel häälikupõhise tähestiku ning võtsid hiljem esimesena kasutusele ka suure ja väikse tähe. Kreeklaste innovaatilisus ja sünteesivõime andis nii meile tänini toimiva töövahendi ja selle kaudu väljendusvabaduse. Filosoofia ja kirjandus mitte ainult ei saanud areneda, vaid raamatukogude riiulid said hakata täituma. Europe polnud ainult Foiniikia rannal valge härja selga istunud neiu, vaid ABC ehk eesti keeles aabits, moodne tähestik, mida Euroopa rahvad tänaseni kasutavad, ja see Europe meid läbi kreeklaste otsiva vaimu ka ühendab.