Juulist detsembrini ilmub Edasi veergudel meie kirjastuse 5. sünnipäeva puhul lühiintervjuude sari “Edasi on ka minu mõte”, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Merit Kopli on kultuuridiplomaat ja Edasi lugeja.
Mis on sinu esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatad meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud?
Päris esimesena tõmbas vast tähelepanu nimi Edasi – mitmetähenduslik, vaimukas, ambitsioonikas. Olles Sinuga koos töötanud, siis ühelt poolt ma ootasin sellest projektist palju, teisalt ei uskunud, et see nii hästi välja kukub. Põhjuseks Eesti väiksus ning sellest tingitud piiratud lugejaskond, tilluke reklaamiturg ja huvitavate kirjutajate lühike pink.
Nüüd vaatan Edasi peale siira imetlusega, ettevõtmise õnnestumine näitab, et kui ajada asja tohutu pühendumise ja kirega, siis tuleb ka edu.
Edasi tugevuseks on väga hästi valitud autorid (pink polegi järelikult nii lühike), targad ja julgete mõtetega kirjutajad hoiavad lugejaid väljaande juures kinni. Autorite valik näitab samas ka Edasi enda maailmavaadet, mis ei pruugi minu nägemusega 100% kattuda, aga ei hakka ka vastu, pigem tõstab veidi vererõhku ja ärgitab kaasa mõtlema.
Edasi puhul meeldib ka enesekindlus. Sageli ilmutavad väljaanded ülikeerulisi diipe teaduslikke tekste, millest tavalugeja tuhkagi aru ei saa, arvates et siis peetakse neid kvaliteetseks. Edasi tekstid on selged ja arusaadavad. Ma ei tea, kas autorid on eos õiget joont tabanud või on toimetaja head tööd teinud, igatahes on tulemuseks kvaliteetsed lood.
Kantar Emori uuringust “Meediabrändid 2020” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas sa oled selle järeldusega päri ja kui, siis kuidas sina seda tõlgendad, milles see eristumine seisneb/väljendub ja mis rolli sa Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näed?
Kahtlustan, et uuringus võrreldakse Edasit EPL-i või Postimehega, sel juhul on muidugi erinevus olemas, aga see võrdlus pole mu arust üldse vajalik ega põhjendatud. Ei saa Edasi veebiväljaannet võrrelda Delfiga, ambitsioonid ja eesmärgid on erinevad. Edasi pole uudisleht, vaid kaasaegne arvamusajakirjandus. Edasi on aeglane ajakirjandus, artiklitega on rohkem vaeva nähtud, neid on lihvitud.
Hindamaks Edasi kohta ja mõjukust Eesti meediamaastikul tuleks vaadata, kui tsiteeritav ta on, kui palju kõneainet annab. Eemalseisjana ei oska ma seda hinnata.
Edasi kohta võib öelda, et ta on juba viieaastane, aga saab ka öelda, et alles viieaastane, kes oma kohta otsib. Ma arvan, et Edasil on arvamusliidrina roll Eesti ajakirjandusmaastikul kindlasti olemas. Elu ja ühiskonda paremaks muutev mõjukas arvamusliider saab olla siis, kui lugejaid on piisaval hulgal. Edasi sisu on väärtuslik ja turundus eeskujulik, seega võib eeldada, et lugejaskond ning sellega koos ka mõjukus üha suurenevad.
Edasi üks lubadusi lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovita palun 3 lugu, mida võiks uuesti üle lugeda ja miks.
Ma hindan väga paljusid Edasi autoreid, neid on raske edetabelisse panna, aga Kadri Liik, Ilmar Raag, Marko Mäetamm, Peeter Koppel, Elisabet Reinsalu, Rein Veidemann, Tiina Kaukvere, Ruti Einpalu on need, kelle tekste meeleldi loen. Kui hetkel valida 3 artiklit, mida soovitada, siis soovitan neid:
- Elisabet Reinsalu: kuhu on kadunud leebe ebatäiuslikkus, kuldne kesktee?
- Kadri Liik. Euroopa viimane tõsine riigijuht – Angela Merkel
- Ilmar Raag: ma ei tea meditsiinist midagi. Ehk ikkagi usaldusest
Sa oled viimased aastad elanud ja töötanud Saksamaal Eesti Berliini saatkonnas kultuuriatašeena, eelnevalt oled pikalt töötanud Postimehe peatoimetajana. Kui need kaks kogemust kokku panna, siis milliseid suundumusi sa Berliinis elades ja töötades ajakirjanduse kohta laiemalt tajud? Kas ja kui, siis kuidas on ootused ajakirjandusele muutunud või muutumas? Ja kui peaksid nimetama ühe asja, mida Saksamaa ajakirjanduse juures hindad ning mis teeks ka Eesti väljaanded tugevamaks, paremaks, siis mis see oleks? Milles Eesti võiks šnitti võtta?
Olen nüüdseks üle viie aasta elanud Berliinis, saanud osa siinsest elust ja ajakirjandusest, vaadanud eemalt Eesti elu – kõik kokku on ainulaadne ja väärtuslik kogemus. Järeldusi ja mõtteid, mida siit tasuks üle võtta, ja ka vastupidi, mida tuleks iga hinna eest vältida, on kogunenud raamatu jagu. Pean silmas eri eluvaldkondi, aga mõistagi ka ajakirjandust, mida siin aktiivselt tarbin.
Esiteks peab muidugi ütlema, et Saksa kirjutav ajakirjandus on maailma tipp. Ajalehtede tehtud valikud, lugude kvaliteet ja ajakirjanduseetiline tase teevad kadedaks. Siin tuleb arvestada, et riik on suur, nii rahalisi võimalusi kui ka inimressurssi on märksa rohkem kui meil.
Suurim erinevus Eesti ja Saksa ajakirjanduse vahel on ajakirjanike endi arusaam oma rollist. Saksa ajakirjanikud teavad, et nad on neljas võim, et neist oleneb, milline on nende riik ja kui hea on seal elada, nad on oma jõust ja vastutusest teadlikud. Eestis kohtab sedalaadi kindlameelsust harvem, tihti peavad ajakirjanikud end vahendajateks. Saksa ajakirjanikele oleks selline ülesandepüstitus alandav.
Kui ajakirjandus on nõrk, kui ta oma valvekoerarolli tõsiselt ei võta, siis hakkavad poliitikas, majanduses jne igasugused pahad asjad juhtuma. Ajakirjandus peab silma peal hoidma, see on meie kõigi huvides.
Samuti on oluline ajakirjanike tarkus ja haritus, oskus toimuvat (maailma) konteksti panna.
Ajakirjanike kvaliteet on Saksamaal kõrge, neil tuleb läbida tihe sõel, n-ö tänavalt tulles ajakirjanikuks ei saa. Ajakirjandust teevad ja juhivad profid. Ajakirjandus ise paneb rõhku ka sellele, et tema tegevus ja otsused oleksid läbipaistavad ning selged. Oma vigu tunnistatakse ja eksimine pole häbiasi, sest igaüks eksib.
Sellest jutust ei maksa järeldada, et Eesti ajakirjandus on kehv, palju on head ajakirjandust.
Mida ma ei küsinud, aga millele sa oleksid tahtnud vastata?
Ma meeleldi räägiksin oma tööst Berliinis, Eesti kultuurist Saksamaal, aga jutt saaks vast liiga pikk ja see sobiks pigem mõnda muusse formaati. Küll aga tahan ära märkida, kui kohutavalt tähtis see on, et Eesti kultuur Saksamaale ja ka teistesse riikidesse jõuab. Pehme diplomaatia rolli ei saa alahinnata, mida enam meid teatakse, seda turvalisemalt end tunda saame.
Eesti kultuuril on, mida pakkuda, me võime olla uhked. Siin on korduvalt öeldud, et arvestades seda, kui palju Eesti kultuuriinimesi Saksamaal käib, jääb mulje, nagu oleks tegemist suurriigiga. Sellised inimesed muusikavallast nagu Arvo Pärt, Paavo Järvi, Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Maarja Nuut, Mari Kalkun, Jüri Reinvere, kunstist Kris Lemsalu ja Katja Novitskova, teatrist Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo on Eesti tutvustamisele palju kaasa aidanud.
***
3 võimalust luua uut väärtust ja aidata saada Edasil tugevamaks
Hea lugeja! Kutsume Sind hakkama tellijaks. Püsitellijana aitad luua ajakirja, mis on Eestis puudu, ning teed palju head isegi siis, kui Sa ise ei jõua iga päev lugeda. Rahulik ja inspireeriv keskkond ei teki iseenesest ning see vajab püsivat hoolt. Võid mõelda ka nii, et Edasi on osa Sinu heategevuskäitumisest parema keskkonna ja ajakirjanduse nimel.
Hea asutaja, ettevõtte juht, turundusjuht! Turunduskoostöö suurtest meediamajadest sõltumatu, väikese, aga visa kirjastusega võib olla osa Sinu ettevõtte, tööandja brändi arendamisest ning tugev sõnum ka tarbijatele, mille eest Sinu ettevõte seisab ja millele kaasa soovib aidata. Edasi hoiak on ettevõtlik ja eluterve, meie lugejatele läheb korda hooliv ja jätkusuutlik Eesti. Võta ühendust ning leiame sobiva koostöövormi.
Hea filantroop! Edasi eesmärk on teha Eesti parimat kvaliteetajakirja. Pühendume ise 100%, aga vajame ajakirja elujõuliseks muutmisel veel natuke abi. Kui Sulle on oluline valikukriteerium see, et toetatav algatus looks uut väärtust kogu ühiskonnale ja oleks tore, kui saaksid selle mõju ka ise igapäevaselt hinnata, siis ajakiri Edasi on suurepärane võimalus. Anna meile hoogu ja aita saada tugevamaks (rekvisiidid leiab siit). Iga toetaja panus läheb sisuloome kvaliteedi parandamiseks. Kui vajad otsustamiseks lisainfot, siis võta palun ühendust: janeck.uibo@edasi.org.
Edasi kohta saab rohkem lugeda siit ja siit (PDF).
***
“Edasi on ka minu mõte” on ajakirja Edasi 5. sünnipäeva puhul ilmuv lühiintervjuude sari, kus uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Edasi sünnipäev on 21. septembril.
