Meelis Kubits: kas lepime lakeikultuuriga või kuulame ministrid enne üle?

Illustratsioon: Poliitika & Pullisitt.

“Kui ma kahte rehkendust ei jõua teha, ma teen ühe?” – “Kah võid. Tubli, kui sa ühegi teed. Tee lihtsalt niipalju, kui sa jõuad.”

Õpetaja Lauri ja Joosep Tootsi dialoogiga võiks ilmestada hästi tänast trendi, mille järgi nõustub liiga palju inimesi vastutusrikaste positsioonidega, olles ise võimelised tegema vaid ühe rehkenduse. Loomulikult omamata selle tarbeks ka tootsilikku kirge, ambitsioonikust ja huvi elu (valdkonna) vastu. Kuigi just viimased omadused võiksid vabalt kompenseerida puudujäägi ettevalmistuses. Täpsemalt öeldes ei ole neid inimesi palju, aga nad on ametites karjuvalt nähtavatel positsioonidel.

Ministriamet on kahjuks liiga tihti rida karjääripoliitiku CV-s ja harvem mõjus instrument riigi teenimisel. Sellega on avalikkus, iseäranis aga valdkondlikud huvirühmad, paraku ammu leppinud. Kuid eriti viimaste puhul on see absoluutselt lubamatu, olgu sihtgrupiks siis ettevõtjad või kultuuriavalikkus. ESEA (Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon) kuulab küll Valitsuse liikmeid ja teisi olulisi tegijaid regulaarselt lõunalauas üle, kuid ametitesse määramisest saavad nad teada siis, kui otsused on tehtud. See on ettevõtjate endi probleem. Sel on lastud juhtuda. Olulised ühiskonnagrupid on mingil põhjusel loobunud oma moraalsetest õigustest dikteerida poliitilistele otsustajatele elementaarseid kvaliteedinõudeid, millest keskmise valija võim üle ei käi. See puudutab nii ettevõtjaid koondavaid katusorganisatsioone, globaalselt tegutsevat Asutajate Seltsi, aga ka olulisemaid ja piiramatu autoriteediga kultuuriinimesi. Kõigile asjaosalistele tuleb meelde tuletada, et ainus viis mõjutada poliitikat lisaks selle rahastamisele on mõjutada avalikku arvamust, öelda asju välja. Mida proaktiivsemalt, seda parem.

Meelis Kubits

Meelis Kubits on Kultuuripartnerluse SA juhataja, varasemalt Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kümnel aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (63)