Edasi värske paberajakirja kaant kaunistab töö pealkirjaga “Maalija”, mille autoriks on eesti kunstnik Alice Kask, kes sel aastal tegi ka ametliku president Kersti Kaljulaidi portree. Küsisime maalikunstnikult lühiintervjuus mõned tavaks saanud küsimused teose sünni kohta ja uurisime, kuidas kunstnik mõtestab enda jaoks sõnu “kodu” ja “identiteet”, mis on Edasi 11. ajakirjanumbri kandvad ideed.
Intervjuu on esmalt ilmunud värskes Edasi paberajakirja talvenumbris. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi e-poest ja ka digiajakirjana.
Meie seekordse numbri juhtmõte on kodu ja identiteet. Kuidas sina neid sõnu enda jaoks mõtestad?
Kodu, tundub mulle, on alati lapsepõlvega seotud. Kindlasti minu vanaema ja vanaisa kodu Jõksi külas Lõuna-Eestis, kus me õdedega kõik lapsepõlvesuved elasime, on olnud minu kodu. Samas tundub jälle, et minu kodu on seal, kus on minu inimesed ja asjad.
Ajakirja esikaanel on sinu töö “Maalija”. Kuidas see konkreetne töö sündis?
Tallinna Kunstihoone Galeriis pandi üles minu ema personaalnäitust “Super”. Olin seal ja vaatasin, kuidas Neeme Külm värvis tagumise saali seina. Jälgisin teda ja mõtlesin: “Oh, sellise pildi ma teengi!”
Selle situatsiooni juures võlus mind ruumilisus. Maalides ma alati arvestan, kuidas töö tasapinnal mõjub, soovin, et maal tekitaks ruumilise tunde. See asend seal tekitab koos varjuga ringi, õhk käib läbi ja piirid justkui kaovad.
Kes või mis on sinu enda kunstnikukäekirja kõige enam mõjutanud? Kes on sinu lemmikud, eeskujud kunstis?
Noorena oli suurim mõjutaja nii elus kui kunstis mu ema Anu Põder, kunstnikuna olen olnud mõjutatud ka oma isa Jüri Kase loomingust. Väga kindlaid lemmikuid mul polegi.
Mind huvitab väga see, mis praegu kaasaegses kunstis tervikuna toimub. Nii kunstis kui ka näiteks tantsus on huvitav jälgida, kuidas inimestel mõtted ja inspiratsioon tekivad. Hetkel tundub mulle, et oleme olukorras, kus kõik on natuke segamini, piirid kunstivormide vahel on mõnusalt segunenud ja hägunenud ning see tekitab uusi võimalusi. Kunst sulatab piire. Ja samal ajal on igal kunstil endiselt oma koht, sealhulgas maalil, mida peetakse vanaks kunstiks.
