Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna; üks sõna hävitab maailma. Kummal on õigus? Kas küsijal, kirjatsural Toomas Raudamil või vastajal, plõksutajal Andres Hionil? Või on võimalik sümbioos?

Toomas Raudam ja Andres Hion vestlesid kirjalikult. Väike algustäht küsimuse alguses on autori taotlus, andmaks edasi veebivestuse algset vormi ja ehedust.

TR: minu esimene mälestus isetehtud fotost on seotud sellega, et aparaat tolknes puu otsas ja meie tädipojaga hüppasime ette. päris tore pilt tuli, mina närisin mingit rohukõrt, tagaplaanil lagunenud küün, olime endale selga pannud vanaisa frakid ja kaabud, ka isaga koos tehtud piltidest on meeles just säriaeg ja aparaadi rippumine oksa küljes, ja teine on see, et fotode ilmutamisest mul midagi muud meelde ei jäänud, kui et proovisime tädipojaga lehmadele oma päid otsa monteerida, mis osaliselt isegi õnnestus, ja siis see, et mul oli siis pruut ja ma kippusin teda musitama, tädipoeg tegi töö ära, mina mudisin pruuti. punane valgus mõjub erootiliselt… millised on sinu esimesed mälestused?