Haagis elav Eesti kunstnik ja esseist Urmo Raus alustab Edasis vestesarja, milles räägib kunsti mõjust ühiskonnale konkreetsete ja üllatavate näidete kaudu.

Kunstist rääkides unustatakse tihti tõsiasi, et kunstiga tegelemine on eelkõige praktika, mitte teooria. Praktiseerimata pole kunsti loovuse võtmes olemas, nagu pole teoreetilist viiulimängu või veel kirjutamata raamatuid. Loovus on kunstiloomingu kese ja loovuse alge on meis kõigis olemas.

Kunstipraktikas on veel üks oluline element: loomeprotsess ise kui kunstniku jaoks naudingut pakkuv elamus. Just see loomisest saadav nauding on impulss, mis tõukab kunstniku looma ja käivitab tema loovenergia. Loomeakt tekitab sõltuvust nagu enamasti kõik naudingud ja inimene, kes on seda tunda saanud, tahab seda veel ja veel. Loomeprotsessi endassehaarav nauding on võrdväärne või sageli veel palju enamat seksuaalnaudingust ja võib olla ka viimase tõsine rivaal, sest jagatav energia on sama. Kunstnik loob eelkõige enda rõõmuks ja kas ühiskond selle loomingu vastu võtab ning see veel kedagi teist kõnetab, on loomeprotsessis teisejärguline küsimus.