Meie seas on vähe neid, kes saavad elada samas paigas, sama katuse all, kus elasid tema esivanemad. Meie peres jäi sõjakeerisest puutumata vaid üks vana peegel. Sellesse pilku heites võin mõelda, et sestsamast, vaevaga alles hoitud peeglist vaatas omal ajal vastu mu pearätikut siduv vanaema.

On hingedeaeg. Sel pimedal, sombusel ajal, kui palgid naksusid ning vihm vastu katust krabises, arvati koju naasvat lahkunute hingi. Mõnel pool kaeti neile tuppa või toapealsele laud, mille äärde kutsuti hingi nimepidi toitu maitsma. Mine tea, kas nad mõistavad naasta ka meie praegustesse elupaikadesse, kümnete või sadade kilomeetrite kaugusele paigust, mis neile omased olid. Et nende teekonda kergendada, on – väidetavalt alles alates 1990ndatest – hakatud koduakendel küünlaid süütama.

Annika Laats

Annika Laats on kirikuõpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pühabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku võlvide all kõlavast humaansest sõnumist. Annika usub, et kui kasvõi osagi neis jutlustes öeldust on tõde, siis on see kõige tähtsam, mida inimesel elus üldse teada tasub. Loe artikleid (70)