Kriitilise mõtlemise kiirkursus #2: ad hominem

Milline on kõige levinum arutlusviga maailmas? Sõltub, kellelt küsida, kuid üheks tugevaks kandidaadiks levinuima arutlusvea tiitlile on ad hominem (ladina keeles „inimese kohta“) argumendid.

Ad hominem argumendis tuletatakse järeldus mitte teise osapoole argumendi sisust, vaid tolle isiku või asjaolude kohta käivast väitest, eesmärgiga teda diskrediteerida. See on arutlusviga, kui isikuomadused või asjaolud ei ole argumendi seisukohalt asjakohased. Selliseid rünnakuid võib sageli kohata poliitilistes debattides.

Tihti peetakse ad hominem argumente veenvamateks ja tugevamateks, kui need loogiliselt võttes on.

Selleks on kaks põhjust.

Esiteks, nad on psühholoogiliselt veenvad, sest apelleerivad publiku tunnetele ja tekitavad negatiivseid tundeid väite esitaja vastu, mille publik kannab üle väitele endale.

Teiseks, me ajame tihti segamini väidete tõesuse ja nende autori usaldusväärsuse. Enamik väiteid on tõesed või väärad sõltumata sellest, millised on neid esitavate inimeste isikuomadused või asjaolud. Viimased muutuvad oluliseks olukordades, kus peame mingil põhjusel, näiteks aja või teadmiste puudumise tõttu, väite tõesust või väärust aktsepteerima selle esitaja autoriteedi põhjal. Kui tuleb ilmsiks, et kõneleja on ebausaldusväärne, siis see annab põhjuse tema väidetes kahtlemiseks. Samas kõneleja ebausaldusväärsusest üksinda enamasti ei piisa, et tõestada tema väidete väärust.

Ad hominem argumente on mitut tüüpi. Vaatame siinkohal kahte levinumat: ründav ad hominem ja asjaoluline ad hominem.

Ründav ad hominem

Ründav ad hominem argument on otsene rünnak teise osapoole isiku vastu, milles kasutatakse tema väidete ümberlükkamiseks solvavaid või soovimatuid väiteid tema isiku kohta. Enamasti ei ole isikuomadused argumendi, uskumuste ega väidete hindamisel asjakohased.

Lihtne näide ajaloost on Dr. Walter Grossi, NSDAP-i kuulunud saksa füüsiku kriitika Einsteini üldrelatiivsusteooria vastu: Einsteini niinimetatud teooriad on kõigest liberaalsest, demokraatlikust mõttetusest rikutud vaimu jampsimine, mis on saksa teadlastele vastuvõetamatu.

Teadusliku teooria tõesuse hindamisel loevad tõendid, mitte selle pooldajate isiklikud, moraalsed või poliitilised uskumused.

Selline argument võib olla veatu olukordades, kus arutluse objektiks on kellegi isikuomadused.

Oletame, et Erik kandideerib politseijuhi ametikohale ja peale tööintervjuu lõppu esitab üks komisjoniliige järgmise argumendi: Erik on kahel korral süüdi mõistetud joobes juhtimise eest, mis näitab, et ta ei ole usaldusväärne ning on seetõttu halb kandidaat politseijuhi ametikohale.

See ad hominem rünnak ei ole antud kontekstis viga, sest Eriku isikuomadused on antud arutluse seisukohalt asjakohased ning argumenti ei kasutata tema väidete ümberlükkamiseks. Samas ei tõesta see argument Eriku sobimatust antud ametikohale, vaid annab teistele komisjoniliikmetele parimal juhul ja heade vastuargumentide või tõendite puudumisel põhjuse tema sobivuses kahelda.

Asjaoluline ad hominem

Asjaoluline ad hominem argument väidab, et teise osapoole asjaolud (teod, grupikuuluvus või minevik) on vastuolus tema argumendis esitatud väidetega ning lükkavad need seetõttu ümber.

Selline argument ei väida ilmtingimata, et teise osapoole väited on loogiliselt vastuolulised. (Kaks väidet on loogiliselt vastuolulised, kui mõlemad ei saa korraga tõesed olla. Näide: „Maa on ümmargune ja Maa ei ole ümmargune.“) Asjaoluline ad hominem väidab, et teise osapoole väited on asjaoluliselt vasturääkivad, s.o teise osapoole väide räägib vastu mingile teisele väitele, mis kirjeldab mingisugust fakti tema asjaolude või olukorra kohta. Selline argument on vigane, kui asjaoluline vasturääkivus ei ole arutluse keskse teema suhtes asjakohane, teise osapoole asjaolusid kirjeldav väide on väär või tema kohta valesti esitatud.

Päevakajaline näide

Päevakajaline näide pärineb hiljuti riigikogus karusloomafarmide sulgemise ettepaneku üle toimunud arutelult. Üks seaduseelnõu algatajatest, Barbi Pilvre, tõi seaduseelnõu vastuvõtmise poolt mitmeid põhjendusi: karusnahkade nimel ei ole tarvis loomi puuris pidamisega piinata ega hukata, sest karusnahad ei ole inimeste eksistentsiks enam vajalikud; loomade elutingimused puurides ei vasta nende käitumuslikele vajadustele jne. Küsimuste ja vastuste voorus esitas Mihhail Stalnuhhin järgmise küsimuse:

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on lihtsalt täpsustav küsimus, ma tahaks enda jaoks aru saada. 14 Riigikogu liiget kirjutas alla, ma tahaks teada, mitu neist on taimetoitlased. Ma tahan lihtsalt aru saada, kui palju neid on, kes selle nimel, et heas tujus ja täis kõhuga tööle tulla, söövad liha, kelle nimel tapetakse neid toredaid suurte silmadega vasikaid ja roosasid põrsaid. Mille poolest need elusolendid üldse erinevad, et ühte võib tappa, teist ei tohi puudutada? Selgitage mulle. Aga põhiline küsimus on ikka see, et kui palju neid põhimõttelisi taimetoitlasi on selles grupis?

Stalnuhhini retoorilised küsimused eeldavad vastuseid, mis peaksid näitama asjaolulist vasturääkivust karusloomafarme puudutava eelnõu pooldajate ja nende toitumisharjumuste vahel: vasturääkiv ja silmakirjalik on seista karusloomade eest ning samal ajal ise liha süüa.

Antud juhul on tegemist asjaolulise ad hominem veaga, sest liha söömine ja karusnahafarmide sulgemise pooldamine ei ole omavahel vasturääkivad. Selle nägemiseks võrdleme kahte väidete paari:

  • x väidab, et karusnahafarmid tuleks sulgeda.
  • x kannab karusnahku.

Väited (1) ja (2) on asjaoluliselt vasturääkivad, sest x-i teod ei ole kooskõlas tema väidetega.

  • x väidab, et karusnahafarmid tuleks sulgeda.
  • x sööb liha.

Väited (3) ja (4) ei ole asjaoluliselt vasturääkivad, v.a juhul, kui x ühtlasi sööb ära need loomad, keda ta nende kasukate pärast tapab või kannab kõigi nende loomade nahku, keda ta sööb.

Ka asjaolulised ad hominem argumendid on mõningates kontekstides veatud.

Oletame, et Erik on veendunud kommunist, kes on varasemates aruteludes sageli toetunud kommunistlikele põhimõtetele. Oletame, et tal on Alice’iga järgmine dialoog:

  • Erik: Tänu postitöötajate streikidele ei suuda valitsus enam tagada usaldusväärset postiteenust. Ma arvan, et postiteenused üle tuleks anda kasumit taotlevatele erafirmadele, mis saaksid võrdsetel alustel konkureerida riikliku postkontoriga.
  • Alice: Aga Erik, sa oled ju kommunist.

Kui Erik on kommunist ja kommunistid on eraettevõtluse vastu ning riikliku kontrolli poolt, siis ei saa Erik kooskõlaliselt argumenteerida eraettevõtluse kätes oleva postiteenuse poolt. Antud kontekstis on Alice’i asjaoluline ad hominem rünnak veatu, sest vasturääkivus Eriku tegude ja väidete vahel on arutluse teema seisukohalt asjakohane. See argument ei tõesta Eriku väite väärust, aga annab temapoolsete veenvate seletuste või vastuargumentide puudumisel põhjuse selles kahelda.

Vastused ad hominem rünnakutele

Vigastele ad hominem rünnakutele saab vastata mitmeti. Üks võimalus on asjakohatuse näitamine ehk selle väljatoomine, et rünnaku alla sattunud iseloomujooned või asjaolud ei ole arutlusteema seisukohalt asjakohased. Seda tegi näiteks Stalnuhhini küsimusele vastates Pilvre:

Aitäh küsimuse eest! Ma ei selgitanud toitumisharjumuste eripära nende eelnõu esitajate hulgas. Ma ise ei ole ka taimetoitlane. Ma teeksin praeguse eelnõu puhul selge vahe, et eelnõu puudutab nende loomade kasvatamist, keda me kasvatame selleks, et saada kätte nende kasukas, keda me ei kasvata liha pärast. See eelnõu puudutab ainult neid loomi.

Teine võimalus on asjaolusid puudutava erinevuse väljatoomine ehk selle näitamine, et ründaja poolt esitatud väited teie isiklike asjaolude kohta ei pea paika, kuna rünnatava asjaolud on või olid tegelikult teistsugused. Seda illustreerib järgmine fiktiivne väitlus kahe poliitiku vahel:

  • Parlamendiliige A: Kas te saate avalikkusele lubada, et homsest intressimäärad enam ei kasva?
  • Parlamendiliige B: See on naeruväärne küsimus, sest kui teie olite eelmises valitsuses minister, siis tõstsite intressimäärasid 20 kuni 25% aastas.
  • Parlamendiliige A: Kui eelmine valitsus oli võimul, siis oli maailmaturu inflatsioon saavutanud oma kõrgeima määra. Kõrged intressimäärad mõjutasid tol ajal kõiki vääringuid ja ei olnud tingitud meie fiskaalpoliitikast. Hetkel on fiskaalolukord teistsugune ja valitsusel on võimalik intressimäärasid madalal hoida.

B vastab A provotseerivale küsimusele asjaolulise ad hominem rünnakuga—A teod minevikus räägivad vastu tema kriitikale olevikus, mistõttu tema etteheited ei ole õigustatud. A kaitseb ennast, tuues välja erinevuse tema ja B olukordade vahel—A teod minevikus ei räägi vastu tema kriitikale olevikus, mistõttu tema etteheited on õigustatud.

Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor. 

Oliver Laas

Oliver Laas

Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor.


Loe artikleid (8)