Sommeljee soovitab: Burgundia Pinot Noir – vein, kus aastanumber pudelisildil on tähtis

Nagu juba igakuiselt kombeks saanud, tuli meie Sommeljeede Veiniklubi kvoorum viisakalt ja viksilt taaskord kokku restorani „Lusikas“. Varem valitud teemaks oli seekord – Pinot Noir marjasordist veinid Burgundiast. Ehk siis väga paljude veininautlejate üks enim kirgi üleskütvatest teemadest. Kui võimsatele, maskuliinsetele ja väärikatele Bordeaux punaveinidele on omistatud veinimaailma kuninga tiitel, siis elegantseid, feminiinseid ja peeni Burgundia Pinot Noir’sid peetakse kuninganna staatuse vääriliseks. Ja täiesti õigustatult – delikaatse, kauni ja ahvatleva sarmi taga on peidus hulgaliselt daamilikke saladusi ja teinekord ka plikalikke krutskeid ja vimkasid.

Pinot Noir – maailma kapriisseim viinamarjasort

2012.a. Baltikumi parima sommeljee võistluse eelõhtul Vilniuses puhusin päris pikalt juttu 2007.a. maailma parima sommeljee Andreas Larsson’iga, kes oli meie võistluse peakohtunikuks. Loomulikult rääkisime võistlustest, veinist ja ikka läks jutt ka Pinot Noir’ teemale. Larsson ütles, et Pinot Noir on maailma kõige kapriissem viinamarjasort, lausa marjakasvatajate õudusunenägu. Samas vaata, milliseid veine temast tehakse! Kes meist ei naudiks šampanjat või hõrke burgundereid. Aga selleks, et temast saaks maailma parimat veini, peavad kõik faktorid – pinnas, kliima, marjakasvataja, veinimeister ja vanajumal taevas – moodustama perfektse orkestri. Alles siis on võimalik, et meistriteos saaks sündida. Lisaks arvas ta, et ilma täieliku arusaamiseta Pinot Noir’ veinidest ei saa ühestki sommeljeest meistrit.

„Mida selleks arusaamaks siis vaja?“ pärisin mina.
„Maitsmist, maitsmist, maitsmist ja veelkord maitsmist,“ tuli kiire vastus.

Pinot Noir on tõenäoliselt sündinud Põhja-Prantsusmaal ja tänase Burgundia aladel on seda veiniviinamarjana viljeletud pikkade sajandite vältel. Tegemist on keskmise küpsemisperioodi ja õhukesekestalise marjasordiga, mis annab veinidele üsna õhukese keha, pigem keskpärase tanniinse struktuuri ja sageli ei tooda eriti palju hapet. Õhuke marjakest on ülimalt vastuvõtlik kahjurite ja hallitusseente tegevusele, vähene tanniinsus ja keskpärane happesus ei muuda punaveini just eriti elegantseks, väärikaks ja ammugi pikaealiseks. Kuidas on siis ometi võimalik, et Burgundias valmistatakse sellest sordist üliägedaid ja sageli ülikalleid suuri veine, mida võib sageli aastakümneteks keldrisse küpsema jätta? Võlusõna on „terroir“ ehk siis viinaaia asukoha, pinnase ja kliima kompleks. Lisaks sellele on ülioluline ka tammevaatide arukas kasutus, mille abil veinimeister oma veinidele tanniinsust, väärikust ja eluiga juurde saab (ja enamikel juhtudel peabki) anda.

Burgundia veiniregioon asub Ida-Prantsusmaal ja viinaaiad paiknevad kitsal ribal Keskmassiivi idapoolseima osa vanal põhja-lõunasuunalisel mäeaheliku nõlvadel ja sellega paralleelselt voolava Saône jõe lammil. Viinaaedade klassifikatsioon on üsna keeruline, kuid peamine idee on selles, et parimad Grand Cru ja Premiere Cru tähistega kasvualad paiknevad peamiselt lubjakivist koosneva mäeaheliku päikesepoolsetel nõlvadel ja tavatähisega põllud pigem lamedal jõelammil, kus aluspinnas on jõetekkeline ja oluliselt vaesema mineraalse koostisega.

Veinipiirkond jaguneb 5 alamregiooniks – Chablis & Yonne, Côte de Nuits, Côte de Beaune, Côte Chalonnaise ja Mâcon & Beaujolais. Pinot Noir’ punaveine valmistatakse nendel 3-l côte’l (pr. külg ehk siis mäekülg või nõlv) kasvavatest marjadest.

Burgundia pinnas on mineraalide-, kaltsiumi- ja ränirikas

Pinnase koostis on Pinot Noir’st hea veini saamiseks ülitähtis. Selleks, et viinamari toodaks oma kesta vajalikke tanniine, peab aluspinnases leiduma räniühendeid ja kvaliteetne viinhape formuleerub kõige paremini kaltsiumirikastel pinnastel (millised on üldjuhul tegelikult parimad hoopis heledate marjasortide kasvatamisel).

Keskmassiivi mäestik moodustus kümneid miljoneid aastaid tagasi, kus tektoonilised jõud voltisid ja rullisid iidse ookeani põhjas moodustunud lubja- ja liivakivid kokku ja tõstsid üle merepinna mäeahelikena. Hilisemad jääajad lihvisid mäeahelikud laugeks ja seetõttu avanevad Burgundia põldudel segaminipaisatud kivimikihid siiruviirulistena, nagu Charlotte’i kook – rikkaliku mineraalsusega kihid vahelduvad vaesematega ja kaltsiumirikkad lubjakivid liivakamate ja ränirikkamate kivimikihtidega.

Iga konkreetse viinaaia aluspinnase koostis omab tohutut tähtsust sealt valmiva veini omadustes ja kvaliteedis.

Seetõttu ongi Romanée-Conti maailma kalleim vein ja paarsada meetrit eemalt saadav tavaline Vosne-Romanée küll suurepärane, aga oluliselt vähem komplekssem, õhem ja oluliselt lühema arengupotentsiaaliga…õnneks ka sada korda odavam.

Kliimamuutused on tõstnud burgunderi hinda

Burgundia marjakasvatajate ja veinimeistrite suurim väljakutse on tegelikult hoopis iga-aastane suur loterii – teadmatus, kas suvi on konkreetsel aastal piisavalt soe ja pikk, et Pinot Noir välja küpseks ja marjadesse tekiks piisavalt suhkruid, head hapet ning marjakestadesse vajalikul hulgal tanniine. Lisaks on oht, et liigsed vihmasajud ja niiskus soodustavad kahjurite ja hallitusseente vohamist ning seeläbi viinamarjade kahjustumist ja lausa hävimist. See kõik tähendab, et eri aastakäikude veinid võivad tulla väga erinevad. Headel aastatel, kui marjad korralikult välja küpsevad, saab teha fantastilisi, täidlasemaid, kompleksseid ja pika arengupotentsiaaliga veine samas, kui kehva aasta veinid tulevad õhukesed, igavamad ja lühikese säilivusajaga. Seeläbi ongi Burgundia punaveinide puhul lisaks viinaaia asukohale ja selle pinnase omadustele ülioluline teada erinevate aastakäikude eripärasid.

Lisaks on käesoleva sajandi kiire kliima muutumine toonud kaasa uued ohud – öökülmad nihkuvad järjest rohkem hiliskevadesse ja ohustavad viinamarjaväätide ja lehtede moodustumist ning hävitavad üha enam ja enam viinapuid ka õitsemise ajal. Samal ajal on drastiliselt sagenenud hilissuvised äikese- ja rahetormid ning paduvihmad, mis annavad oma hoogse panuse saagi hävimisse. See kõik on viimasel kümnel aastal vähendanud oluliselt Burgundia veinide toodangut ja kahjutundega peab nentima, et veinitootmine on lisaks veinimeistrite kire pudelisse pakendamisse ja seeläbi veinisõpradele jagamisele ikkagi ka pelgalt vaid äri, misläbi on viimase 5-6 aasta jooksul punaste burgunderite müügihinnad keskeltläbi pea kolmandiku võrra kasvanud.

Piirkonna külade veinide üldiseloomustus

Seekordsele maitsmisele üritasime võtta võimalikult paljude eri külade veine, et saada aru ja võrrelda eri terroir’ga viinaaedades kasvanud marjadest saadud nesteid. Samuti osutus kenasti varieeruvaks ka eri aastakäikude virrvarr, mis andis kindlust meie eelteadmistele aastakäikude olulisusest.

  • Côte de Nuits

Côte de Nuits’d peetakse Burgundias parimaks Pinot Noir kasvualaks, kuna enamik sealseid viinaaedu lasub lubjakivisel pinnasel, mis sisaldab ka piisaval määral Pinot’le silikaatset liivakat setet.

Kõige jõulisemad, täidlasemad ja komplekssemad veinid tulevad Gevrey-Chambertin, Chambolle-Musigny, Vosne-Romanée ja Nuits-Saint-Georges külade kõrval asuvatelt mäenõlvadelt. Jõelammile lähemal asuvatelt Morey-Saint-Denis ja Vougeot külade viinaaedadest saadakse pisut õhemaid, kuid samas ka elegantsemaid veine. Ala põhjaosast tulevad Marsannay ja Fixin’i veinid on kõige feminiinsemad ja ümaramad, samas juba kenasti noorena nauditavad.

  • Côte de Beaune

Massiivse lubjakivi avamusel asuvad Côte de Beaune viinaaiad on kuulsad oma suurepäraste Chardonnay saakide poolest. Siiski valmistatakse Beaune linna lähistel ja Corton, Pommard, Monthelie ja Volnay külakeste kohal olevailt nõlvadelt ka peeni ja elegantseid punaveine. Ala lõunaosas asuvatest Santenay ja Maranges külades tehakse pisut lihtsamaid ja õhemaid Pinot Noir’ veine.

  • Côte Chalonnaise

Burgundia kõige lõunapoolsem Pinot Noir’ kasvuala on Côte Chalonnaise. Aluspinnases on vähem lubjakust ja enam liivakivi silikaatsust. Seetõttu on veinid ümaramad, madalama happega, kuid samas kena tanniinse struktuuriga ja üsna marjased. Ala on oma lõunapoolse asukoha tõttu pisut soojem ja seetõttu saagikus suurem. Seevastu suuri ja võimsaid veine sealtkandist nii palju ei tule, küll aga pisut mõistlikumat hinna ja kvaliteedi suhet.

Degustatsiooni kokkuvõte

Maitsesime degustatsioonil 16 erinevat veini pea kõigist tähtsamatest Pinot Noir’ küladest. Eri aastakäikude äraarvamine oli pimedegusti üks põnevamaid tahke. Kas ikka klassikalise aastakäigu pikemat ooteaega vajav väljaküpsemata vein on parem, kui pisut kehvema noorema aastakäigu küps vein? Kas kehva aastakäigu nimeka tootja tippvein on ikka veel heas konditsioonis? Tulemustes oli üsna palju loogikat ja selgust, aga ka omajagu üllatusi. Ja kui neid poleks, siis polekski ükski degust see päris õige ja oleks üsna igav.

Côte Chalonnaise

Veinid (2) olid oodatult pisut lihtsamad, samas marjased ja hästi joodavad.

  • Keskpärase 2008 aastakäigu Mercurey 1er Cru Les Veleys oli kirsine ja maasikane, hästi joodav, juba oma tipus, aga ei jätnud lõpuks erilist muljet.
  • Samas oli hea 2011 aastakäigu Rully 1er Cru noor, happeline ja ergas, kenasti joodav, kuid ei avanud oma võlusid ja komplekssust lõplikult ning ühiselt nentisime, et see jook peab veel oma aega ootama.

Côte de Beaune

Veinid (6) pakkusid seekord vast suurimaid üllatusi nii positiivse kui ka negatiivse poole pealt. Siit tuli testivõitja, aga ka üks ootamatu ärakukkumine.

  • Üllatavalt kehvakeseks, lamedaks ja igavaks osutus suurepärase 2009 aastakäigu tava Aloxe-Corton. Vein oli justkui oma parimad päevad läbi elanud olgugi, et oli hoitud kenasti õigetes tingimustes. Võib-olla sattus lihtsalt kehv pudel.
  • 2011 aastakäigu Volnay 1er Cru Clos de Chenes oli küll nooreke ja pisut lukus, aga elegantsi, peent marjasust ja õhkõrna alusmetsa nooti õhkus veinist juba toredasti.
  • Meeldiv üllatus oli keskpärase 2008 aastakäigu Monthelie 1er Cru. Vein oli kenasti välja küpsenud, elegantselt kirsine ja siidiste tanniinidega kenas ja pikas järelmaitses ning sai ühtlaselt kõrge hinnangu kogu kvoorumilt.
  • Väga meeldiv oli maitsta ka üheaia tippaasta 2009 Pommard Les Vaumuriens. Kena naiselikult ümara kehaga ja samas elegantselt marjane ja puhaste kihiliselt arenevate maitsenüannsidega vein oli tavaaia Pommard’i kohta suurepärane saavutus.
  • Ülikehva 2004 aastakäigu Corton Grand Cru Clos de Cortons Faiveley oli kena ja küps, kuid oma paremad päevad juba üle elanud ja suht õhuke ja taanduvas järgus kunagine iludus.
  • Testivõitjaks osutus viimase naaber, samuti kehva 2007 aastakäigu Corton Grand Cru Les Renardes, mis oli hetkel oma tipus, ülimalt kompleksne, väärikate alusmetsa nootidega, kuid samas marjane, elegantne, pehmete tanniinidega perfektses balansis vein.

Côte de Nuits

Veinid (8) üllatasid vast pisut vähem, kuid näitasid oodatud taset. Esineliku ülejäänud 3 veini tulid siit.

  • Enamat võis loota vahest ülikehva 2001 aastakäigu Clos de Vougeot Grand Cru’st. Paraku oli see vein oma elu parimad aastad ära elanud ja kõik, mis sellest oli jäänud, oli vaid mälestus. See on ere näide, et kehva aastakäigu Grand Cru veine ei tasu 15-20 aastat tallel hoida. Arvan, et 4-5 aastat tagasi oleks see vein näidanud hoopis ägedamaid iseloomuomadusi.
  • Ilmekas paar oli ühe ja sama tipptootja kehvakeste aastakäikude sama vein 2004 ja 2008 aastakäikude Gevrey-Chambertin 1er Cru. Veinid olid siiski üsna eriilmelised olgugi, et said üsna sarnased head keskmised hinded. Mõlemas oli säilinud täidlust, maskuliinsust ja komplekssust, millele vanemal veinil lisandus ka metsakõdu noote ja sekundaarseid seeneseid maitsenüansse. Marjasust oli üllataval kombel säilinud enam hoopis vanemal veinil. Korralikud veinid kohe tarbimiseks.
  • Huvitav paar oli ka ühe teise tipptootja eri külade veinid, mõlemad pärit üldse mitte kehvast, kuid vahest pisut lausa liigsoojast aastakäigust, mis andis veinidele ootamatut liköörsust ja moosisust.
  • 2003 aastakäigu Nuits-Saint-Georges 1er Cru Aux Thorey ja Chambolle-Musigny 1er Cru Les Baudes. Aux Thorey üllatas pisut veidralt oma ülima täidluse, moosise karakteri ja madala happega. Ega veinil miskit häda polnud, aga kvoorum arvas pigem, et tegu on mõne „musta hobusena“ degustile smugeldatud Uue Maailma „püssiga“, mistõttu langes ta pisut ansamblist välja. Samas oli Les Baudes täpselt oma tipus – kompleksne, väärikate sekundaarsete aroomi- ja maitsenüanssidega, kena marjasuse ja happega pikas lõppmaitses.
  • Üllatavalt vahva tulemuse tegi keskpärase 2008 aastakäigu Morey-Saint-Denis 1er Cru Clos de Ormes. Vein oli kompleksne, alles arenemisjärgus, elegantselt marjane ja pehmete tanniinidega ning üsna elava happega.
  • Positiivse tulemuse valmistas kindlasti vanadelt viinapuudelt kasvanud marjadest tehtud suurepärase 2010 aastakäigu Vosne-Romanée Vieilles Vignes. Selle tippküla tavapõllult saadud veinis oli küllaga 1er cru’likku komplekssust, väärikust, marjasust, korralikku tanniinset struktuuri ja head hapet. Kindlasti muutub selline vein keldris aina paremaks veel 4-5 tuleva aasta jooksul.
  • Pisukese pettumuse (pigem ootuspärase) valmistas hea 2011 aastakäigu Echézeaux Grand Cru. Õhtu kalleim vein oli lihtsalt alles liig nooreke, et oleks avanud meile oma tõelise komplekssuse, aroomide ja maitsete potentsiaali. Ära puutu beebit…MOTT.

Kokkuvõtteks võib öelda, et veininautlejad, kes soovivad soetada või avada mõnd ägedat Burgundia Pinot Noir’d, peaksid ikkagi tegema pisut eeltööd tootjate, külade ja põldude ning loomulikult aastakäikude lõikes.

Need veinid on üsna hinnalised ja oleks vast pettumus, kui juba avatud aare sisaldaks endas noort ja tasakaalutut ning närvilist preilit või osutub sisu juba lootusetult vanaks (olgugi, et endiselt väärikaks) prouaks. Õnneks on infot võrgus üsna palju saadaval ja loodetavasti on tutvusringkonnas ka mõni sommeljee, kellelt nõu küsida.

Sommeljeede Veiniklubi. Burgundia veinide degustatsioon

Seekordne esinelik, kus kvoorumi arvamused üsna kenasti kokku langesid:

Pierre André Corton Grand Cru Les Renardes 2007

Maaletooja: puudub
Keskmine hinne: 8,83/10

Frederic Magnien Vosne-Romanée Vieilles-Vignes 2010

Maaletooja: Vins de France / Baltic Pack EST
Keskmine hinne: 8,67/10

Georges Lignier Morey-Saint-Denis 1er Cru Clos de Ormes 2008

Maaletooja: Liviko
Keskmine hinne: 8,58/10

Frederic Magnien Chambolle-Musigny 1er Cru Les Baudes 2003

Maaletooja: Vins de France / Baltic Pack EST
Keskmine hinne: 8,50/10

Artikli autor Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja kuulub Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni(ESA)  juhatusse.

Igor Sööt

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja kuulub Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni(ESA) juhatusse. Loe artikleid (11)