Kadri Kroon: 10 soovitust Sitsiilia puhkuseks

Sitsiilia

Samal ajal kui meie pool aastat kestnud talv kuidagi lõppeda ei taha, on lumi 3343 meetri kõrguse Euroopa suurima aktiivse vulkaani Etna tipus taandumas ja suusahooaeg selleks korraks läbi. Ausalt öelda eelistan iga kell läbi lillede ja roheluse avanevat majesteetliku vaadet lumisele vulkaanitipule siin igavese talve maal Eestis kevademärkide ootamisele.

Sitsiilia külastamiseks on ideaalsed kuud mai ja juuni, siis ei ole veel kõrghooaeg. Augustit soovitaks neile, kel meeldib trügida ja olelusvõitluses osaleda. Puhkusepäevad mööduvad siis teemal, kust leida tibatilluke autokoht, saada vaba restoranilaud, või sebida tühi rannaribake rätiku mahalaotamiseks.

Etna vulkaan

Catania lennujaamast vura autoga otse Etna suunas. Läbi mäejalamil paiknevate külade sõites saab aimu kui palju on saarel positiivse mõttelaadiga inimesi. Nad ei karda vulkaani, see on osa nende igapäevaelust. Külad on rahva saginat täis. Valmis on esimesed mahlased punased sibulad, magusad herned ja muidugi kohalikud apelsinid. La dolce vita, seda vaatamata faktile, et 1669. aastal mattis Etna nelja kuuga kogu Catania linna laava alla ja viimati purskas vulkaan neli päeva enne meie külaskaiku.

Etna

Alguses tundus mäe kohal hõljuv hall pilveturts tavalise madala pilvena, aga lähemale jõudes selgus, et see on permanente sulfuriaur, mis aktiivsest vulkaanist välja immitseb. Teel suusalifti juurde nägime ka mõnd üksikut üleni laava alla mattunud majapidamist. Liftijaamas valitseb tavaline suusakuurorti melu. Suusatada enam ei saa, aga liftiga transporditakse rahvast kraatri tipule lähemale, et siis sealt kas ATV-dega või spetsiaalsete tankbussidega kõrgemalt liikuda. Vähem seiklushimulised saavad salaja tasku pista mõne laavakivi ja teha tiiru liftijaama kõrvale jäävas väiksemas kraatris, mis aktiivsuse märke enam õnneks välja ei näita. Silmale avaneb tõeline kuumaastik, ilma taimestiku ja värvideta. Kui oleks skafander kaasas olnud, oleks saanud Armstrongi mängida.

Etna piirkonna veinid

Etnat ümbritseb hobuseraua kujuline veinipiirkond, millest põhjaosa on kõige hinnatum kasvuala. Ainult 5% kogu Sitsiilia toodangust on Etna ümbruses. Vulkaaniline pinnas annab veinidele erilise mineraalsuse, kõrgel asetsevad aiad loovad unikaalsust veelgi juurde. Eksisteerib palju vanu viinapuuaedu, mis vahepealsetel Nero d’Avola põhistel mahuveiniaegadel olid täiesti mahajäetud. Osad aiad on isegi Euroopat rüüstanud juuretäi poolt laastamata.

Etna veinialane renessanss algas aastatuhande vahetusel. Tehakse ühe aia põhiseid veine, sest pinnase ja mikrokliima erinevused on siin sama olulised kui Barolode või Burgundia veinide puhul. Valgete veinide osakaal on väga väike, valmivad need põhiliselt Carricante marjast. Kohalik punane ikoonviinamari on Nerello Mascalese, midagi Pinot Noir ja Nebbiolo vahepealset. Etna Rosso veinide ristiisadeks võib pidada Andrea Franchettit Passopisciaro veinimajast, Marco de Graziat Tenuta delle Terre Nerest ja naturaalse veini guru flaamlast Franc Cornelissenit. Need tootjad on absoluutsed tipud, kultusveinide tegijad, lisaks neile võiks proovida ära Pietradolce, Girolamo Russo ja Scirto veinid. Piirkonna kõige suurem tegija on Benanti. Külastamiseks peaks eelnevalt aja telefoni teel kokku leppima. Või siis minema hoopis Randazzo küla kohalikku vinoteeki, kus lõunasandwichi kõrvale saab proovida just seda, mida hing parasjagu ihkab. Ainult oma soovi lahti seletamiseks tuleb teil kasutada kogu oma itaalia keele oskuste pagasit või end käte ja jalgade abil väljendada.

Taormina

Taormina on Sitsiilia linnadest kõige enim kultuurilist kajastust leidnud. Siin elas mõnda aega Goethe, kes kindlasti sai kirjutamiseks innustust hästi säilinud Vana-Kreeka Jumalate amfiteatrit külastades. D.H. Lawrence pesitses Taorminas kolm aastat ja sai siinsest elust inspiratsiooni ”Lady Chatterley armukese” jaoks. Lähikülades filmis Francis Ford Coppola Ristiisa stseene. Endine kindluslinn mäe otsas pärineb juba 7.sajandist eKr. Serpentiinteelt alla vaadates paistavad Isola Bella kaljud ja kaunis rannariba. Kõik peesitajad sellele kaunile alale ära ei mahu, lähedal on rannalinn Giardini Naxos, kust leiab kergema vaevaga endale koha päikese all ja mõne kala või mereanni suhu pistmiseks.

Cefalù

Kreeka aegadest pärit Cefalù kaluriküla pakub uskumatult palju. Linnakese kohal on La Rocca mäekaljul iidne kindlus. Sinna üles ronimine on paremas vormis turistile igati sobilik sportlik meelelahutus. Ülevalt avanev vaade on kogu pingutust väärt. Vahepausina saab tee peal kitsi karjatada. Pikast Araabia perioodist pärineb linna iidne jalapesu spaa, milles allikavesi seguneb mereveega. Tänavad on kitsad, üksteise otsa ehitatud majad on rajatud otse rannakaljudele. Idüllilised vaated võivad teile kohati tuttavad tunduda, sest Cinema Paradiso on Cefalùs filmitud. Linna servast saab alguse pikk liivane rannariba, mis sobib eriti hästi suvitamiseks lastega peredele.

Cefalu, Sitsiilia I Foto: Miguel Virkkunen Carvalho, Flickr Creative Commons

Cefalù köök

See on kulinaarne kompott siin elanud rahvaste mõjudest. Ühel taldrikul on koos käsitsitehtud bugatini pasta, sardiinid, fenkol, rosinad ja mandlid. Sööme kaks päeva järjest samas restoranis. Cucina casalingua on selline vanaema stiilis vaaritamine. Meie vanaemaks köögis on hoopis hallipäine mees, kes tinistab meid täielikult ära oma isetehtud pastade, musta sea koodi ja artishoki caponataga, millele on lisatud seedermänniseemneid, rohelisi oliive ja punast apelsini. Õhtu tundub kiriku kõrval terrassil istudes lõputu peona, eri rahvusest lapsed mängivad koos uka-uka-mina-priid ja meie naudime kohalikku valget veini.

  • Tinchité – Taverna i Putia, Via XXV Novembre, 37-39, tel 3387518113

Jäätis

Ainuüksi Cefalus tundub gelato kohti olevat mustmiljon. Iga pere on õhtul peale dineed jäätise peal väljas. Nii raske on otsutada millisest jätskikohast ja mida täna limpsimiseks välja valida. Jäätistest tasub kindlasti ära proovida pistacchio (NB! hääldub keskelt kahe k-ga) ja nocciola ehk maakeeli pistaatsia- ja pähklijäätis, sorbettidest sidrun, veriapelsin, mustikas.

Ragusa

Sitsiilia üks ilusamaid linnu on mägede keskel paiknev Ragusa. See koosneb tegelikult kahest osast: ülalinn kannab Ragusa Superiore nime ja vanem ja madalam osa on Ragusa Ibla. Kahe vahel on kuristik, linnu ühendab omavahel mäenõlva pidi ja majade vahelt kulgev trepp. Allapoole minnes väga mõnus jalutuskäik, tagasi võtab kuumaga vähe võhmale. Öises valguses on vaade all-linna suunas eriti lummav.

Ragusa Ibla

Vanadesse majadesse on rajatud väiksed butiikhotellid. Meie omas olid hommikusöögilauas imetlemiseks laemaalingud ja hoovis mandariinipuude vahel oma infinity-pool. Ragusa Iblas käisime ära tädi juures, kes elaval tulel arancinisid (safraniga maitsestatud krõbedad riisipallid liha ja juurvilja täidisega) ja focacciat küpsetab. Kohal nime ei olnud, aga Duomo keskväljakult tuli minna mööda kitsast teed veidi otse, siis vasakule, jälle otse, misjärel paremale keerates avanes väike väljak. Selle paremas servas küpsetuskoda oligi. Kahest läks tädi vahepeal koju mehele lõunat vaaritama ja pani ukse lukku. Kohalikus singi- ja juustupoes saime tõelise slow food elamuse, lahke umbkeelne pererahvas kostitas meid oma parimate juustupaladega.

  • Salumeria Barocco – Corso XXV Aprile, 80, Ragusa Ibla
  • Ristorante Il Duomo – foodie paradiis, itaalia gurmee
  • Castello di Donnafugata – Donnafugata moodne restoran ja veinipood
  • Pasticceria di Pasquale – magusasõprade oaas, head cannolid (krõbedast tainast torud siidise ricotta täidisega)

Syracusa

Siin on õhk kreeka oluliste poeetide, matemaatikute ja poliitiku pärandist paks. Syracusa kõige kaunim ja ühtlasi ka vanim osa on väike Ortigia saar. Hommikut tasub alustada turutuuriga. Merekraami küllus, ogalised merisiilid, värviliste köögiviljade rohkus, juustud, maitseained – see kõik võtab silme eest kirjuks. Seejärel soovitan teha rahulikus tempos tiiru umber saare, istuda vahepeal maha mõnel terrassil, nautida merevaadet ja klaasikest kohalikku veini. Vahepeal võite põigata ka mere äärest mõnda kitsast tänavakäiku mööda saare keskele, kus on Arethusa purskkaev, katedraal ja mõned suured baroki ajastu paleed.

Mere ääres tekib kange kiusatus süüa mõnes turistikohas, aga soovitan hoopis ilma vaateta ja kaunistusteta Antica locanda da Enricot, kus kohalikud ahmivad õhtusöögi alustuseks sisse caponatat, mereanni couscousi, friteeritud beebikaheksajalgu ja keedetud kaheksajalasalatit. Järgmiseks tuleb kas värske kala kaaluga, kalmaarid või tuunikala Syracuse’i moodi veinis hautatud sibulatega. Kauba peale saate Enricot kallistuse ja meie saime veel sidrunigranité värskete metsmaasikatega.

  • Antica Locanda da Enrico – Via Vittorio Veneto 189

Marzamemi kaluriküla

Syracusast tasub rannapäevaks sõita Marzamemi kalurikülla. See on hästi varjatud pärl Syracusa värvilise hipiatmosfääriga. Sinine, punane ja kollane torkavad hästi silma madalate hallide kiviehitiste taustal. Meri tundub ka eriti erksinine. Peaaegu nagu Marokos. Siinne spetsialiteet on tuunikala ja selle marjast kuivatamise ja pressimise teel tehtud botarga. Tugevamaitselist botargat riivitakse laastudena või puruna pasta peale. Parima elamuse saate istudes Quartile Arabo merevaatega terrassil ja ahmides endasse meretuulega segunenud ehedaid maitseid. Mõelge, et tegelikult olete Aafrikast vähem kui 200 kilomeetri kaugusel.

  • Quartile Arabo – küla kõige viimasel väljakul

Monreal

16. sajandil elas Palermos miljon inimest, see oli kogu Euroopa suurim linn. Jätame Palermo oma rohke moslemikultuuri ja suurte paleedega mõneks teiseks korraks avastamiseks ja sõidame mäkke üles Monreali. Kuningliku mäe peale rajasid normannid 12. sajandil kuningas William II ajal on kindluse. Sellest sai hiljem suur katedraal ja klooster. Monreali katedraal on maailmas ainulaadne Bütsantis stiilis mosaiikide tõttu. Kontantinoopolist kohale toodud meistrid töötasid käsikäes kohalike käsitöölistega ja panid seina mosaiiktükkide näol 2200 kilo puhast kulda. Hämaras kirikuvalguses ei tundugi see kullasära nii silmipimestav, pigem ühendab ühtseks tervikus kokku Sitsiilia rikkaliku pärandi, milles siia on maha jätnud kreeklased, kartaagolased, bütsantsi impeerium, normannid ja kes teab kes veel.

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri toidu-, veini- ja reisiteemalist kolumni saad Edasis lugeda igal nädalal.

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (20)