Valner Valme: lõpukirjand

Esmaspäeval, 24. aprillil kirjutasid abituriendid lõpukirjandit. Kehastusin keskmiseks Eesti poliitikuks (keskmiseks tähendab, et on paremaid, aga kindlasti ka halvemaid näiteid) ja tegin selle mängu kaasa.

Võimalik oli valida 4 teema vahel. Esimese variandi valinud eksaminandid võisid käsitleda ilukirjanduse mõju tänapäeva ühiskonnas ning analüüsida, kas ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus. Teises variandis sai arutleda, kuidas mõjutavad stereotüübid tänapäeval arvamust soorollidest ja millised muutused on toimunud inimeste arusaamades viimase sajandi jooksul. Kolmanda variandi valinud võisid analüüsida, mis tagajärjed võivad olla, kui inimesed alahindavad ohte ja ülehindavad võimalusi, mida on kaasa toonud informatsioonist küllastatud ja sotsiaalmeediast mõjutatud maailm. Neljas variant võimaldas arutleda, kuidas muudab tehnoloogia areng tööturgu ja õppimisvõimalusi ning mis on selle positiivsed ning negatiivsed küljed.

Valisin oma kirjandi teemaks alljärgneva.

Kuidas mõjutavad stereotüübid tänapäeval arvamust soorollidest ja missugused muutused on toimunud inimeste arusaamades viimase sajandi jooksul

Ma tänan kõigepealt selle teema eest, see on väga hea teema. Ma tulin siia küll kirjutama hoopis teisel teemal, et mis tagajärjed võivad olla, kui inimesed alahindavad ohte ja ülehindavad võimalusi, mida on kaasa toonud informatsioonist küllastatud ja sotsiaalmeediast mõjutatud maailm, ja ma võin rääkida nendest ohtudest, mis tagajärjed tõepoolest võivad olla väga aktuaalsel ja tänagi akuutsel infoplatvormide teatud ületarbimisel meie ja ka laiemalt Lääne ühiskonnas, kuhu me ju ikkagi samuti kuulume ja ma tahaksin seejuures kindlasti rõhutada just nimelt seda, et neid ei tohi just nimelt tänasel päeval kindlasti alahinnata. Need on me ümber ja et teha vahet selles infotulvas, siis ma arvan, et alati tasuks usaldada neid kanaleid, mis jagavad infot moonutamata kujul ja annavad võrdselt sõna kõigile osapooltele, omamata samas mõistagi oma isiklikku mingisugust ajakirjaniku arvamust, surumata seda vähemasti peale.

Julgen aga öelda, et vastutustundlik sotsiaalmeedia kasutamine meie kaasaegsel ajal ei tule kindlasti kahjuks, kui inimesed saavad omavahel suhelda ka sõltumata distantsist ning teha seda just nimelt väljaspool tööaega ning ka lisaks, ütleme siis, kodusele suhtlemisele oma lähedastega, mida samuti samas ei tasu alahinnata, käib ju täisväärtusliku elukorralduse juurde ja teatav lävimine olme- ja miks mitte ka kultuurilisel tasandil just oma perekonnaga.

On samas ju teada, et nii mõnigi vana klassivend, kes elab näiteks ehk hoopis Tapal, soovib samuti võtta aegajalt kontakti, juhul, kui te ise elate näiteks hoopis Tallinnas. Sellistel tingimustel on niisugune kontaktivõtmine meie hinnangul täiesti mõistetav ja aktsepteeritav, sest kommunikeerumine inimeste vahel on teretulnud nähtus igal ajastul, olgu selleks kasvõi siis moodne internetiühiskond, milles me praegu parasjagu teiega kõik elame. Küsimus on eelkõige aga selles, et internetis peituvad teatud ohud, kui nendega ei arvesta, aga meie omalt poolt teeme kõik selleks, et ka nooremale põlvkonnale internetikasutus oleks edaspidi võimalikult valutu ega kätkeks endas neidsamu ohte, mida siis juba oleme ehk omal nahal kogenud, meie, kogenumad ja samas seega kindlasti ka vanemad internetikasutajad, kes me seda igapäevaselt kasutame endiselt ja ka tulevikus oma töös ja tegevuses, mõistagi siis juba ühiskonna heaks ja hüvanguks.

Peab mõistagi seejuures ka arvestama sellega, ka internetis on olemas teatud trollid – kasutan siinkohal võimalust ja tänan kõiki meie toetajaid -, aga ometi pean tarvilikuks lisada, et need niinimetatud trollid ehk siis võrguväljaannete internetikommentaariumides ja teatud sarnastes keskkondades väga selgelt ei ole meie partei palgal olevad inimesed, kes siis kasutaksid oma sellist igapäevakäsitööoskust ära selle nimel, et kommenteerida teatud konkureerivate parteide sõnavõtte internetiportaalides või ka lisada halvustavaid märkusi kindlasti väga olulistel, aga ehk pisut vastakaid arvamusi tekitavatel päevakajalistel teemadel. On ju meie kõigi huvides, et internet oleks just nimelt ühiskondlik turvaline keskkond, mitte aga ei muutuks kellelegi ohuks, või veel enam, ei kätkeks endas teatud kindlat tüüpi siis isiklikke solvanguid ega häiriks nii-öelda tavakasutajat justkui mingi trollide omavahelise võitluse platsdarmina.

Mida ma tahan öelda, on see, et kommunikatsiooni sidususe seisukohast internet on tegelikult väga demokraatlik nähtus, meie ja sealhulgas minu seisukoht on alati olnud see, oli seda juba enne interneti sellist suuremat esiletõusu, et samad mängureeglid kehtivad kõigile ja kindlasti ei ole mingit mõtet teha hea mängu juures halba nägu, justkui tähendaks internet üksnes hädaohtu meie kodanikele ja otseloomulikult ka meie kõigile lastele.

Nüüd tagasi tulles teie küsimuse juurde, kuidas mõjutavad stereotüübid arvamust sookollidest, siis minu seisukoht on igal juhul see ja ma jään selle juurde, et „Shrek 1“ on parem kui „Shrek 2“, aga „Shrek 2-l“ on kahtlemata omad eelised „Shrek 1“ ees ja ühtlasi kohtun ma neil päevil „Shreki“ produtsendiga, et arutada edasise koostöö võimalusi arvestades rikkalikku Eesti rabastruktuuri ja ka meie ajaloolisi teatud soodumusi, mis puudutavad just nimelt rappa minekut.

Ma tänan.

Valner Valme

Valner Valme

Valner Valme on ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja, kes kirjutab Edasis iganädalaselt muusikast ja/või sellest, mis tema arvates kultuurimaailmas tähelepanuväärset toimumas on.

Valner Valme

Valner Valme

Valner Valme on ERR-i kultuuriportaali vastutav toimetaja, kes kirjutab Edasis muusikast ja/või sellest, mis tema arvates kultuurimaailmas tähelepanuväärset toimumas on. Loe artikleid (32)