Hanna Miller: kunstilinn Brüssel – Edasi

Brüsselit ei pea vist küll keegi Eestimaal kunstilinnaks, kuid ometi ta on seda! Siinne rahvusvaheline kunstielu on uskumatult aktiivne, lisaks arvukatele kunstigaleriidele, oksjonimajadele ja näitustele toimuvad siin vähemalt neli suurt kunstimessi, mis väärivad esile tõstmist. Suurejoonelisest BRAFAst ja taskukohase kunsti messist AFFORDABLE ART FAIR oli Edasis juba juttu, mainimata on jäänud elegantne EURANTICA, mis pakub nii kunsti kui ka juveele, tarbekunsti, antiiki, skulptuuri – veetlev segu kõigest kunstipärasest kaunis raamistuses – ja aprilli lõpul toimuv ART BRUSSELS. Kõik need messid on äärmiselt kõrgetasemelised ja mõistagi rahvusvahelised, kuid just viimane neist oleks suurepärane paik Eesti kunsti rahvusvahelisele areenile toomiseks. Häbeneda pole meil midagi, pigem võime oma loojate üle uhked olla!

Rahvusvaheline kunstielu – ei mingi „nišitegija“

Maailmas toimub aastas väidetavalt umbes 260 suurt kunstimessi, ütles ART BRUSSELS’i pressikonverentsil messi tegevjuht Anne Vierstraete. Kolme vanimana nimetas ta kõrvu nimekate ART BASEL’i ja ART COLOGNE’iga (Köln) ART BRUSSELS’it, mis avas äsja uksed 35. korda! Niisiis – rahvusvaheline kunstielu ei ole mingi „nišitegija“, väheste „väljavalitute“ hobi, vaid maailma kultuurielu tegus ja mõjukas osa. Vähemalt sellisena tajun seda Brüsselis.

Messidel on alati rohkelt ja nimekaid sponsoreid, korraldus on suurejooneline, külalisi teenindavad VIP-taksod ja tasuta messibussid, mis liiklevad messiareaali, milleks on Brüsselis traditsiooniliselt kunagise Euroopa esimese postijaama Tour &Taxis´e hoonestus, ja lennu- ning raudteejaamade vahet. Loomulikult kaasnevad messidega mahukad kataloogid – ART BRUSSELS´i oma hõlmab 400 lk – ning raamprogramm erinevate temaatiliste vestluste, loengute jms näol.

Galeriidel pole messidele sugugi lihtne pääseda, eelvalik on ülinõudlik, toimub pea aasta ette ning konkurents galeriide vahel on tugev. Kunst on ammugi omaette äri, nii kunstil endal kui ka sel äril on oma poliitika, omad mängureeglid, omad tegijad – ja kõva konkurents. Selles konkurentsis püsimiseks peab iga tegija – olgu see siis galerii või mess – leidma oma identiteedi, eripära, niši, kuidas iganes seda profiili nimetada.

ART BRUSSELS avastab ja taasavastab

Kaasaegsele kunstile pühendatud ART BRUSSELS on valinud oma tunnussõnaks avastamise (Discovery), mis tähendab seda, et 30 galeriid – kokku oli messil 145 galeriid 28 riigist, valdavalt Euroopast, kuid New York või Shanghai polnud sugugi erandlikud – pakuvad rahvusvahelisele kunstimaailmale tundmatuid (noori) nimesid.

9 galeriid mahtusid sektsiooni Taasavastamine (Rediscovery), mis toob taas välja ajavahemikus 1917-1987 tegutsenud kunstnikud, kelle looming on kas alahinnatud, unustatud või jäänud tähelepanuta, mida ta vääriks. Suurima mahu (sektsioon Prime) – 109 galeriid – täidab kaasaegne kunst, mida esitlevad nimekad ja hoolikalt valitud galeriid kogu maailmast. Sektsioon Solo on pühendatud ühe kunstniku tutvustamisele. Seekordsel messil oli see võimalus antud 18-le kunstnikule. Igas sektsioonis valib žürii parima – galerii või kunstniku, kellele saab lisaks aule osaks ka tuhandetesse eurodesse ulatuv rahaline tunnustus.

Professionaalide kohtumispaik

Nii nagu igal messil, nii eelneb ka ART BRUSSEL’il laiema publiku avamisele VIP-külalistele (galeriide kutsetega kunstiostjad, kunstnikud, kunstiloolased jne) ja pressile mõeldud eelkülastus (Preview). Kogu see melu on lahutamatu osa messist – tullakse kohale selleks, et kohtuda, end kursis hoida, suhteid sõlmida, vanu kontakte uuendada ja uusi leida. Mess on tõeline professionaalide kohtumispaik, mil osalemisest ei saa loobuda, kui tahetakse selles valdkonnas tegija olla. Ja tegijaid on palju – vähemalt rahvusvahelisel kunstiareenil!

Kunstnik võib luua oma teose vaikuses, aga edasi väljub selle saatus tema kontrolli alt – juhul, kui autor seda muidugi soovib ja võimaldab.

Tööle hakkab masinavärk, mis kunstniku „üles töötab“, talle „nime teeb“. Selleta ei jõua kui tahes hea looming kuhugi – see saab küll õige pea kunstielu jälgijale selgeks. Oma mõjuka osa annavad ses masinavärgis kunstikriitikud, kunstiloolased, mõistagi galeriid ja loomulikult – ajakirjanikud. Kõik nad „elatuvad“ loojast ja tema loomingust, pakkudes „vastutasuks“ loojale „nime“ ja tuntust. Kunstiinvestor ostab eelkõige „nime“ ja uute nimede avastamis- ning vanade taasavastamisvõimalust pakub ka ART BRUSSELS.

Eesti kunst väärib (taas)avastamist rahvusvahelisel areenil

Kuigi kunstnike peres ja kunsti keskel üles kasvanud, pole ma kunstiloolane ega kipu messil nähtut hindama-analüüsima. Küll julgen aga arvata, et Eesti kunst väärib avastamist rahvusvahelisel areenil. Meie puhul mahub maailma silmis avastamise alla ka me kunstiklassika (taas)avastamine. Jah, Brüssel on poliitika ja diplomaatia linn, aga ta on ka kultuuripoliitika ja -diplomaatia linn.

Ja päris kindlasti on Brüssel kunstilinn – väärt paik kunstipoliitikas ja kunstiturul osalemiseks, kunsti tutvustamiseks ja kunsti nautimiseks ja enda paigutamiseks maailma kunstikaardile. See kaart ei olegi nii tilluke ja omaette, pigem ikka osa suurest maailmakaardist. Sellele kaardile võiks Eestigi tugevamini jõuda. Jah, ma tean, et meil on arvestatavaid galeriisid vähe ja suurele messile minek pole ei lihtne ega odav, aga siiski – me loojate looming on seda väärt! Kuidas seda teha, seda teavad meie kunstiprofid ise paremini!

Artikli autor Hanna Miller on vabakutseline ajakirjanik ja tõlk