Piia Ausman: kunstiäri hingeelust

Gerhard Richter „Abstraktes Bild“ Sotheby’s oksjonil I Foto: Sotheby’s

Kunstiäri üks selgem ja loetavam töövahend on kunstioksjon. Ja oksjoneid toimub tänaseks kunstimaailmas rohkem kui me arvata oskame. Neist on saanud enamlevinud ja kindlaim kunsti müümise ja ostmise võimalus.

Oksjonid on usaldusväärsed. Müüjad on kogenud, tagatud on nii teoste hindade adekvaatsus kui autentsus. Mainekad oksjonimajad kaasavad oma töösse hinnatud kunstieksperdid ja spetsialistid, andes sel viisil ise enda poolt müüdavatele teostele garantii.

On tavaline, et kui mõnele nimekale maailma oksjonile pakkuda müüki teost, millel on juba eelnevalt olemas selle autorlust tõendav ekspertiis, ei pruugi oksjonimaja seda aktsepteerida ning kasutab täiendavaks ekspertiisiks just oma usaldusaluseid eksperte. Enamikke väärtautoritest kategoorias “Rubens-Van Gogh” ei ole võimalik suurel turul müüa ilma teatud kindla eksperdi heakskiiduta või ilma teatud publikatsioonita. Üheks selliseks klassifitseerub Raisonné kataloog, mis on üldtunnustatud võrdlev koondloetelu kõikidest ühe või teise huvialuse autori teadaolevatest autentsetest teostest. Raisonné katalooge koostatakse tihti suure grupi kunstiajaloolaste poolt pikkade aastate jooksul. Teosed on läbi töötatud ja välja toodud selliselt, et nad pakuvad müüjatele ja ekspertidele olulist ja pea ümberlükkamatut abimaterjali nende töös.

Kunstioksjonid peegeldavad kultuurimentaliteedi ja majanduse olukorda

Eesti regulaarsete kunstioksjonite ajalugu ulatub 20 aasta tagusesse aega. Juhuslikke oksjoneid on siin sel või teisel viisil peetud alati, ent kunstimüügile keskenduti põhjalikult just 90ndate lõpus. Tänaseks tuntuimad on Haus Galerii, kes alustas esimesena oksjonitega 1997. aastal, ning Vaal Galerii. Maailma vanimad oksjonimajad loodi aga juba 17. sajandil.

Kuigi võiks arvata, et esimesi oli üks kahest oksjonigigandist, Sotheby’s või Christie’s, kelle suurimad müügiruumid asuvad nüüdseks nii Londonis kui ka New Yorkis, ei vasta see ometi tõele. Vanim oksjonimaja avati 1674. aastal Stockholmis ja kandis nime Stockholms Auktionsverk, mille kõrval seisab Rootsis ka 150 aastase kogemusega Bukowskis. On märkimisväärne, et viimases on müüdud aegade jooksul ka eesti kunsti, eelkõige teise maailmasõja sunnil Rootsisse sattunud autoritelt – Eduard Wiiraltilt, Eerik Haamerilt.

Eduard Wiiralt. Stseen tänaval. 1931. Monotüüpia, paber. Haus Galerii kevadoksjon 2017

Väikeriikide oksjonimajadel on maailmaturu suurte nimede kõrval olnud alati oma roll. Igaüks on oma kultuuriruumis tegelenud enamasti ka oma antiikobjektide ja väärtkunsti müügiga. Just väikeriikides on näha, kuidas kohalik kultuur selle riigi juuri toidab.

Kaubitsetakse sellega, mis on muutunud ajalooks ja mille järgi on võimalik ennast ja oma minevikku selgemini tunnetada, määratleda oma kuuluvust “kusagile“.

Kultuurilise kuuluvuse küsimus võib küll avatud maailmas tunduda nagu paratamatu ja möödapääsmatu miski, mis kaotab oma tähtsuse, ent ometi kõneleb kultuurikäitumine teisiti. Iga väikeriik hindab tänaseni oma ajaloo pärandit, mille likviidsus ei ole kusagile kadunud. Märgiks on ka see, et näiteks eesti kunsti vastu tunnevad huvi ja seda ostavad mitmed Eestis elavad välismaalased seetõttu, et tarbida just kohalikku kultuuri, mis on ka loogiline.

Analüüsiahel kultuurikäitumisest kunsti kui indikaatori näitel on siinkohal aga juba hoopis teine teema. Kunstioksjonid mängivad väga võimsa indikaatori rolli, peegeldades mitte üksnes kultuurimentaliteedi muutusi, vaid ka majanduse olukorda. „Osta halbadel aegadel, müü headel aegadel“ on ka siin sobiv nõuanne. Olles üks olulisemaid, kuigi ka arusaamatumaid ja emotsionaalsemaid ning keerulisemalt hinnatavamaid investeeringuobjekte, ei ole kunst kunagi oma positsiooni kaotanud. Ka Eestit ei kujuta me ette ilma ühegi galeriita nii nagu paljud meist ei kujuta ette kodu ilma ühegi kunstiobjektita. Väljendugu selles siis soov raha paigutada või enda ümber ilu luua, fakti see ei muuda.

Eestis toimuvad enampakkumised kahel hooajal, kevadel ja sügisel, enamasti aprillis ja oktoobris ning leiavad aset reaalajas.

Oksjoneid ja kunstisündmusi ei ole siin nii arvukalt, et need üksteist segada võiksid, pigem täiendavad ja tõmbavad ühisele teemale suuremat tähelepanu. Maailma oksjonite ja kunstisündmuste liiklus on aga tihe ning müüjad peavad paljutki silmas pidama, et edukad olla ja üksteisele sõna otseses mõttes mitte jalgu jääda. Arvestada tuleb teiste paralleelsete ja konkureerivate oksjonite kõrval ka selliste oluliste kunstimüügiüritustega nagu mainekad, tunnustatud ja pikkade traditsioonidega kunstimessid.

Muudatusi oma graafikutes on sunnitud tegema ka võimsamad, kuigi enamasti toimuvad olulisemad oksjonid väljakujunenud traditsiooni ja müügikalendri järgi, kus teoseid vahendatakse teemade, epohhide ja kunstivoolude kaupa ning ostjale on aastast aastasse teada, millises kuus teda huvitav kunst on pakkumisel.

Näitena võib tuua oksjonimaja  Christie’s hiljutise muudatuse, kus jäeti ära juunisse planeeritud sõjajärgse ja kaasaegse kunsti oksjoni ning teatati, et sellele teemale fokusseeritakse edaspidi märtsis ja oktoobris. Tänavu toimub sõjajärgse ja kaasaegse kunsti oksjon Londonis 6. oktoobril, et haakuda ühe maailma märkimisväärseima kaasaegse kunstimessiga Frieze, mis leiab Londonis aset samal ajal ja toob kohale suure hulga kunstihuvilisi. Samuti said määravaks teised kevad-suvised maailma suurejoonelised kunstisündmused, kuhu publik koonduda võib: Veneetsia Biennaal, Documenta Kasselis ja Ateenas, New Yorki kunstioksjonid ja mess Art Basel ehk sündmused, mida ka eesti kunstihuviline võiks oma kultuurikalendrisse lisada ja võimalusel külastada.

Iseloomustades maailma kunstituru orienteeritust võib välja tuua kommentaari Christie ‘si oksjonimaja presidendilt Jussi Pylkkänenilt, kes kinnitas, et Christie’s teeb muudatusi oksjonikalendrites, pidades silmas eelkõige globaalse publiku mugavust ja vajadusi, mis on nende viis oma turgu juhtida.

Kui kunstimaailma süveneda läbi selle äri poole, läbi müügisündmuste, oksjonite, messide ja mainekate galeriide poolt korraldatud näituste, on see üks uskumatult atraktiivne maailm, mis võiks julgustada ka meie kunstipublikut selles aktiivsemalt liiklema ja kaasa mängima. Kunst loob elule vaieldamatult emotsionaalseid lisaväärtusi ja süvenejad saavad kunsti näol oma analüüside ja hinnangute arsenali lisada ühe olulise, targa ja esteetiliselt nauditava töövahendi.

Kunstioksjonite hooaeg Tallinnas on alanud. Suuremad tegijad on oma valikuid kodulehtedele ja galeriiseintele seadmas. Jälgige infot, külastage näitusi ja kosutage meeli.

Piia Ausman

Piia Ausman

Piia Ausman on Eesti ühe esigalerii Haus Galerii juht ja omanik, kuraator, kunstikonsultant ja kirjanik. Igal nädalal ilmuvas kunstirubriigis tutvustab Piia oma kolleegidega Edasi lugejatele tähelepanuväärseid sündmusi ja kunstiteoseid nii ajaloost kui kaasajast. Eesmärk on avada kunsti rolli ühiskonnas, vaadelda ja mõtestada maailma läbi kunsti, tuua kunst inimestele lähemale.

Piia Ausman

Piia Ausman

Piia Ausman on Eesti ühe esigalerii Haus Galerii juht ja omanik, kuraator, kunstikonsultant ja kirjanik. Koos oma kolleegidega tutvustab ta Edasi lugejatele tähelepanuväärseid sündmusi ja kunstiteoseid nii ajaloost kui kaasajast. Eesmärk on avada kunsti rolli ühiskonnas, vaadelda ja mõtestada maailma läbi kunsti, tuua kunst inimestele lähemale.


Loe artikleid (11)