Marju Lauristin: ärme muuda eesti keelt köögi keeleks!

Eesti teadlased ülikoolides on valiku ees, kas publitseerida inglise keeles, nagu eeldavad rahvusvahelised standardid, või avaldada teadustöö eesti keeles, mida jällegi peetakse teisejärguliseks. Loomerahva aprillipleenumil kõnelnud professor Marju Lauristini sõnul soosib praegune publitseerimisnõue teaduses eesti keele muutumist köögikeeleks, vahendab ERR.

Marju Lauristin I Foto: ERR

Suur osa sellest, mida Eesti ülikoolides uuritakse, peab olema ka rahvusvaheliselt vastuvõetav. Kuid just nende mõõdupuude järgi toimetades on hakatud halvustama seda, kui eesti teadlane võtab avaldada oma teadustöö tulemused eesti keeles. Praegune aeg sarnaneb Lauristini hinnangul teatud määral nõukogude ajaga, mil 40 kirja tegemisel valutati südant selle pärast, et ülikoolides tehtavad väitekirjad kirjutati vene keeles.

“Kui me tahame, et eesti keelt hinnataks ja siia tulevad inimesed õpiksid ära eesti keele – ja kui nad seda ei tee, oleme väga-väga pahased – siis peame aru saama, et on neil õigustatud küsimus,” selgitab Lauristin: “Miks meie peaksime õpima eesti keelt, kui eestlased ise loobuvad eesti keelest, kui eestlased ise ei hinda oma keelt enam piisavalt.”

See, kui palju teadust tehakse eesti keeles, on märk sellest, kui palju me oma keelt hindame, ütleb ta ja hoiatab: ärme muuda eesti keelt köögikeeleks.

Aga köögi keeleks muutub ta just selle tõttu, kui selles keeles ei saa arutada keerukamaid asju ja ei saa ka arutada ja avaldada teadustöid.

Vaata Marju Lauristini kõne (5min)