Alsace’i veinid – võrratu ansambel saksa konkreetsusest & prantsuse vallatustest

Tänast lugu kirjutades pean ma alustama tagasipõikega ühte 2012. aasta sooja augustipäeva, kui helises mu telefon ja teises otsas oli vahva kursavend Eesti Sommljeede Erakooli päevilt, Aivar Peeduli. Tema hea sõber ja veinigurmaan Natalja oli just toonud Prantsusmaalt terve portsu Burgundia veine ja nüüd oleks kähku vaja kokku koguda parimad sommeljeed, need veinid ära maitsta ja anda oma adekvaatne hinnang, et kas ikka on hüvad ja joogikõlbulikud rüüped neis pudelites.

Sommeljeede Veiniklubi algus

Aivari küsimusele: „Kas oled käsi?“, andsin pikemalt mõtlemata vastuseks: „Jah!“ Kui restoranis „Lusikas“ toimunud degustile kohale jõudsin, oli selge, et sarnase „Jah!“ olid andnud veel kümmekond Eesti tippsommeljeed vabariigi parimatest restoranidest ja tublimate veinikaupmeeste ettevõtetest. Niiviisi, täiesti puhtjuhuslikult ja spontaanselt, sai alguse Sommeljeede Veiniklubi, mis on alates toonasest päevast käinud koos igal kalendrikuul ja maitsnud vastavalt eelnevalt kokkulepitud teemale pimedalt ära tohutu hulga erinevaid veine. Teemadest pole puudu olnud ja ega jää ka tulevikus. Õnneks on veinimaailm niivõrd lai ja erinevaid ahvatlusi täis.

Ja õnneks on ka sommeljeede kirg õppida ja end läbi maitsmiste arendada endiselt pidurdamatu.

Kuna lisaks oma igapäevatöödele on kõik diplomeeritud sommeljeed võtnud endale vaikimisi kohustuse anda edasi oma teadmisi ka kõigile veinihuvilistele, arendada hea toidu ja veini tarbimise kultuuri ja propageerida mõõdukat ning vastutustundlikku alkoholi tarbimist, on tore, kui saame oma kogemusi ja teadmisi ka teistele huvilistele edastada.

Mõni päev tagasi sai meie veiniklubi taas „Lusikas“ kokku, iga liige oli võtnud näppu pudeli või paar veini, mis kiirelt ja salaja resto sommeljee Arti kätte toimetati ja sealt edasi juba nimetutest ja ühte nägu karahvinidest pimedegustatsiooniks pokaalidesse valati. Õnneks selgub pimedegusti käigus alati aus tõde, mida üks või teine vein endast kujutab. Kedagi ei häiri pudelisildil olevad kõlavad nimed ja nooblid mõisad. Arutelu käigus üritatakse selgusele jõuda, milline on veini iseloom, mis marjadest on ta valmistatud ja mis on veini valmistamise aasta. Lõpuks annab iga osaleja igale veinile hinde ja edetabel selgub siis keskmise hinde printsiibil.

Seekordne teema – Alsace valged veinid

Alsace on kõikidest Prantsusmaa veinipiirkondadest erinev oma saksapärase kultuuripärandi, aga samuti kasutatavate viinamarjasortide ja reegli poolest, et ühest marjasordist valmistatud veini pudelisildile kirjutatakse ka selle sordi nimi. Et oleks lihtsalt arusaadav ja ordnung majas.

Parimaid veine tehakse Riesling’ist, aga samuti Pinot Gris’st, Gewurtztraminer’ist ja Muscat’ist. Lihtsamad nested valmivad Sylvaner’i, Pinot Blanc’i ja Auxerrois’ marjadest.

Õnneks aitab seda ordnungit pisut sassi lüüa veinimeistrite prantslaslik taust.

Ikka pisut segadust, vallatusi ja kunsti tuleb mängu tuua, et oleks põnevam. Seetõttu satub üsna sageli ette pudeleid, mille sildil pole marjasordi nime, vaid on näiteks Edelzwicker, Gentil või hoopis muu nimetus. Kõik see tähendab, et pudelis on mitme marjasordi seguvein nii, nagu ikka prantslastele kombeks on.

Kuna kõik meie klubilised on vägagi kogenud, siis on kujunenud tavaks, et keskpärasust otsima ei asuta, kõik soovivad üllatada teisi klubilisi ja ka iseennast. Seetõttu ei olnud eriti üllatav, et 15 maitstud veinist olid vaid 6 puhtad Rieslingid ja ülejäänud tehtud hoopis muudest, vähemlevinud marjadest või olid hoopis segud.

Pärast degusti pudelisilte nähes oli selge, et miks ka seekord said veinid pigem väga häid hindeid, kuna siltidelt võis lugeda muuhulgas selliseid nimesid, nagu Hugel, Domaine Weinbach, Domaine Zind-Humbrecht, Marcel Deiss, Louis Sipp, Gustave Lorentz, mis panevad südamed põksuma ka kõige nõudlikematel veinisõpradel. Oli ka väga lai valik erinevaid aastakäike. Niiviisi sai iga osaleja paljude erinevate elamuste ja ka üllatuste osaliseks.

Riesling – lõhnas & maitses

Maitstud rieslingite hulgas oli nooremaid ja vanemaid, samuti lihtsamaid, aga ka parimatest Grand Cru aedadest pärinevaid.

Noored Alsace Rieslingid lõhnasid troopiliste puuviljade järgi, sekka barbarissi lutsukommi, magusa toffee, aga ka paradiisiõuna ja tsitruseliste noote. Maitses olid nad värsked, hea tsitruselise happega, oli tunda ka astelpajumahla ja ebaküdoonia nüansse. Lõppmaitset jäi saatma soolakas mineraalsusenoot.

Sellised veinid sobivad suurepäraselt värskete mereandide, valge võises kastmes kalaroa või miks mitte ka sushi kõrvale.

4-5 aasta vanused rieslingid ootavad oma kaaslaseks aga juba klassikat – hapukapsas ja seapraad on täpselt see roog, mille kõrvale selline vein maitseb jumalikult. Iseäranis, kui ka kapsa hautamisel on potti lisatud just seda sama veini.

Vanemate ja küpsemate Grand Cru Rieslingite aroomi oli lisandunud küpse õuna, paradiisiõuna kompoti, aga ka niiske alusmetsa ja šerri noote. Loomulikult lisandub selliste väärikate veinide aroomile ka pisut diisli või tavoti aroome, mis tõsise veinisõbra pöördesse ajavad ja silmad alati särama panevad. Selliste veinide keha oli muutunud täidlasemaks ja õlisemaks, maitsesse olid ilmunud võised nüansid, hapuka õuna noodid, kuid lõppmaitses oli endiselt kena sidrunine hape ja soolakus. Sellised veinid sobivad suurepäraselt külluslike valgest kalast roogade, samuti hane- ja kalkunilihast toitude kõrvale. Loomulikult ei saa üle ega ümber ka seakoodist, mille juurde on serveeritud rammus kartuligratään.

Pinot Gris’st valmistatud veinid olid seekord pigem kuivad, kuigi headel aastatel, kui marjad hästi välja küpsevad, soovivad veinimeistrid valmistada pigem poolkuiva nestet. Aroomis olid need veinid troopilistest viljadest pakatavad, kuid välja tulid ka hapuka õuna, ebaküdoonia ja astelpaju noodid, samuti oli tunda soolakat merehõngu. Maitses oli düšessi, paradiisiõuna, hapukat õunahapet ja lõppmaitses ka iseloomulikke mõrkjate ürtide noote. Sellised veinid sobivad suurepäraselt valgest lihast roogade kõrvale – küülik, kalkun, sea filee, pärlkana, samuti sobivad kenasti erinevad guiche’d ja seeneroad. Magusama alatooniga veinid sobivad suurepäraselt aasia toitudega, foie gras’ga, aga samuti jõuliste lehmapiimajuustudega.

Gewurtztraminer’ist tehakse enamalt jaolt magusaid veine hiliskorje marjadest, mis on nakatunud väärishallituse – botrytis cinerrea’ga. Veinid olid jõuliselt parfüümsed, tunda oli erinevaid magusaid troopilisi vilju, tarte tatin’i, ebaküdooniakompotti, meekärge, karamelli. Maitses magusad, mesised, õlise tekstuuriga, millele lisandus õunakoogi, suhkrustatud puuviljade ja idamaiste vürtside noote. Selliste veinide juurde sobib enamik vähemagusaid desserte, aga üliägedaid maitsekooslusi saab ka soolase-magusa vastandumisest – täidlased juustud (Munster, Maroilles, Livarot), foie gras, anšoovised, oliivõlis laagerdatud päikesekuivataud tomatid. Loomulikult on suurepärased kaaslased ka magus-hapud ja vürtsikad aasia road.

Maitsesime ka meie turul üsna haruldast Grand Cru aiast pärit kuiva Muscat marjast tehtud veini. Veini aroom oli ülimalt parfüümne, lisaks oli tunda heledaid rosinaid, kuivatatud õuna, magusat toffee’d, aga samuti põnevat tolmuka mineraalsuse hõngu. Maitsed domineeris üliküps mahlakas õun, õunaseemne nüansid, mõrkjad ürdid ja vürtsid. Pokaal sellist veini sobib suurepäraselt aperitiiviks, aga samuti paljude aurutatud või wokitud köögi- ja juurviljade ning ka spargli kõrvaseks. Suurepärane vein taimetoitlastele.

Ka kaks seguveini, mis degustil osalesid olid ägedad ja põnevad, aga panid meie sommeljeed ka pisut kukalt kratsima – ega ikka keegi marjasorte päris ära ei arvanud. Aga üksmeelselt arvati, et Alsace valged segud on suurepärased toiduveinid, mis sobivad enamike kalaroogade ja valgest lihast valmistatud hõrgutiste juurde.

Sellekordsest maitsmisest jäid mulle silma eelkõige 4 veini, mis ka kvoorumilt väga kõrged hinded said. Siin nad siis tulevad juhuslikus järjekorras:

Domaine Weinbach Clos des Capucins Riesling Grand Cru Schlossberg 2006

Maaletooja: Liviko

Kuiv vein, 100% Riesling Schlossbergi Grand Cru aiast.

Aroomis: paradiisiõuna kompott, kustunud lõkkease, küps õun ja sügisene niiske metsaalune.
Maitses: diislised noodid, hapukas õun, kenasti võine, lõpus erk tsitrusehape, palju soolakat mineraalsust ja mõrkjat vürtsikust. Hästi kompleksne ja mitmekihiline.

Marcel Deiss Burg Bergheim 2005

Maaletooja: Balen

Kuiv vein, Alsace’i 7 marjasordi segu Bergheim’i nõlvadelt.

Aroomis: Üliküps õun, magusad rosinad, küpsed troopilised luuviljad, kerge botrytis‘e noot.
Maitses: Küps õun, rosinakissell, õline keha, mõrkjas õunahappene lõpp. Väga äge ja kompleksne segu ühelt ägedamalt Alsace’i veinimeistrilt.

Louis Sipp Gewurtztraminer Grand Cru Osterberg Vendages Tardives 2006

Maaletooja: VinsDeFrance

Dessertvein, 100% Gewurtztraminer Osterberg’i Grand Cru aiast.

Aroomis: Kuivatatud õun, tarte tatin, magus karamell, magusad vürtsid, botrytis’e noot.
Maitses: Magus ja õline, õunakook, pisut mesine, lõpus magusad idamaised vürtsid.

Domaine Zind-Humbrecht Muscat Grand Cru Goldert 2007

Maaletooja: Balen

Kuiv vein, 100% Muscat Goldert’i Grand Cru aiast.

Aroomis: parfüümne, heledad rosinad, kuivatatud õun, magusa toffee noodid, tolmune mineraalsus.
Maitses: Üliküps mahlane õun, õunaseemne noodid, mõnus mõrkjus ja lõpus vürtsikas

Artikli autor Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja kuulub Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni (ESA)  juhatusse.

Igor Sööt

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja kuulub Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni(ESA) juhatusse. Loe artikleid (11)