Kaidi Laur: elu on surma küsimus

Mu õpetaja avaldas kunagi ühe nipiga küsimuse, mida ta esitab inimestele, kes ei luba endal haavatavad olla. Kujuta ette, et su ees istuvad kaks meest. Üks neist ütleb, et ta ei nuta kunagi ja saab kõigega hakkama. Teine ütleb, et ta mõnikord nutab ning vahel kahtleb, et kas ta midagi üldse teab. Kumb on sinu arvates tugevam? Elutervem inimene?

Tugevus tekib julgusest olla tõega vastamisi. Tõde ei ole alati veetlev. Oleme ausad, enamuse ajast on tõde karm. Tõde on nagu suurendusega peegel, kus pooride vahelt paistavad rahulolematus, valu ja hirm. Tões elamine ei too sulle just palju sõpru juurde, pigem harvendab neid. Tõde on muutuse katalüsaator meis.

Tahame ju mõelda, et muutus on midagi, mis tuleb väljast. Keegi teine koondab meid töökohalt, keegi teine petab, keegi teine ei oska ravida. Tihti oleme tõele otsa vaatamisega nii kaua venitanud, et muutus justkui tulebki väljast, pommina keset ignorantsust. Aga muutus on ja jääb osaks meist ning võimaluseks näha peeglist tõelist ennast ja kohta, kus oleme, kui lõpetame valetamise endale ja teistele.

Muutus on seotud surma-hävitaja arhetüübiga.

Tavaliselt paneb surm meid ahhetama, hirmunult pead teki alla panema. Kui paneksime pea mulla alla, koos surmaga, siis näeksime, et surm meenutab meile elu, et surmas on elu, nagu elus surm.

Kui hävitaja lõhub suhte, mis ei tööta, siis ta küsib, mis elu elad? Oled kindel, et taoline elu, just selle inimesega, teenib sind enim? Kui hävitaja võtab töö, siis ta küsib, et kuidas defineerid end, kui oled vaba? Kui hävitaja võtab kellegi olulise, siis ta küsib, kas elad ihu ja karvadega või oled elav surnu?

Kui surm istub su õlgadel, siis sa ei saa vilistada elule.

Surm-hävitaja-muutus on parimad spirituaalsed õpetajad. Nad õpetavad meid elama siin ja praegu ehk hetkes. Umbes nii, et lase lahti kõigest ja vaata, mis jääb. See, mis jääb, see me olemegi. See, mis jääb on tõde.

Kuid eks see ongi põhjus, miks me surma ja tõega peitust mängime. Mitte võrdset peitust, vaid sellist, kus täiskasvanu ütleb lapsele, et peida ära ja siis jääb sõpradega õlut jooma. Me ei taha teada, kes siis oleme.

Kui tahame, et midagi elus muutuks, siis peame millelgi laskma surra, et uus saaks tulla. Kui su elu ei toimi, kui sa oled õnnetu, siis tasub vaadata, millised mõttemustrid, inimesed, tegevused, harjumused sind rahulolematuse külge on aheldanud.

Jah, ma tean, et vahel on juba valus vaadata, mis need on, sest (liiga) pikalt oleme toppinud mett kõrva, kui vajalikud need ahelad on. Tõde vabastab meid. Kisub lahti kõigest, mis ei teeni ja hoiab meid tagasi. Tõde, mis kasutab surma tööriistana (vikat, mis lõikab läbi vanad, elu ära elanud sidemed) väljakutse on esitada küsimus, kas elad? Ja kas elad enda või teiste elu?

Kuniks taome vastu rinda, kui tugevad oleme, liikudes nagu tankid millegi suunas, mille olulisust pole ammu kahtluse alla seadnud, seniks juhib meid hirm midagi kaotada (nt raha, pere, tervis), mis tekitab vajaduse kõike kontrollida.

Kujuta ette pinget, mida tähendab kontrollida seda, mis on kontrollimatu. See ei ole elu. Kontrollida, mida ei saa kontrollida, on püüd olla jumal. Me ei ole jumalad, vaid inimesed.

Meis on midagi jumalikku, aga me oleme inimesed.

Tegelikult on nii, et selles peitusemängus, surm-hävitaja tuleb, kui surm-hävitaja seda tahab. Ta võib istuda natuke aega peidus, lootuses, et äkki sa õpid õlut juues alandlikust, st näed kingitust, mille oled saanud ehk elu. Mõista, et elu on kingitus, on mõista, et jumalikkus ei erine tõest, vaid ongi tõde ja ainult tõde saab sind priiks kuulutada.

Kaidi Laur

Kaidi Laur

Kaidi Laur on praktiseeriv terapeut, aimekirjanik, blogija, joogaõpetaja, stuudioCity Yoga üks omanikest ning unistajast tervemõistuslik hedonist. “Inimene ja inimeseks olemine siiralt huvitab mind. Eriti mahlase ja vaimuka elu ning elamise kontekstis. Kirg elu mõista, kogeda ning nautida väljendub mu mõtisklustes ja töös.”
2x kuus kirjutan Edasi keskkonnas teemadest, mis mind parasjagu on endasse haaranud. Enamjaolt on need tähelepanekud inimestelt, kellega kohtun teraapiaruumides, infokillud meditatsioonidest või reaalne elukogemus, mis võiks Edasi lugejate argipäeva inspireerida või mõttetööd ergutada. 

Kaidi Laur

Kaidi Laur

Kaidi Laur on praktiseeriv terapeut, aimekirjanik, blogija, joogaõpetaja, stuudio City Yoga üks omanikest ning unistajast tervemõistuslik hedonist. “Inimene ja inimeseks olemine siiralt huvitab mind. Eriti mahlase ja vaimuka elu ning elamise kontekstis. Kirg elu mõista, kogeda ning nautida väljendub mu mõtisklustes ja töös.” Kirjutan Edasi keskkonnas teemadest, mis mind parasjagu on endasse haaranud. Enamjaolt on need tähelepanekud inimestelt, kellega kohtun teraapiaruumides, infokillud meditatsioonidest või reaalne elukogemus, mis võiks Edasi lugejate argipäeva inspireerida või mõttetööd ergutada.


Loe artikleid (21)