Neurobioloog Andres Laan: tehisintellekti areng muudab inimest vähem müstiliseks

Uus reaalsus

Plekktrummi saatekülaliseks oli neurobioloog ja kollektiivse intelligentsuse uurija Andres Laan, kellega saatejuht Joonas Hellerma vestles tehisintellekti olemusest ja selle mõjust inimese arengule. Hiljuti ilmus Andres Laanelt ka raamat „Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest“, mille peamine idee on leida sarnasusi erinevate süsteemide intelligentsuses.

Tehislik ja looduslik intellekt on oma algoritmides sarnased

“Mind ajendas seda raamatut kirjutama see tunne, et ma nägin tehisintellekti maailma oma tuttavatest erinevalt, kellega vesteldes jääb mulje, et nende arust on maailmas ainult üks intelligentne organism – inimene. Minule kui loodus-, tehnoloogia- ja matemaatikahuvilisele on jäänud vastupidine mulje. Omalaadseid intelligentsuse märke on näha kõikides loomades, ka kärbestes ja isegi ümarussides. Mis teeb just inimese eriliseks on see, et inimeses on väga palju kontseptuaalsel tasandil erinevaid intelligentsuse algoritme kokku tulnud. Evolutsioon on pannud need algoritmid omavahel mängima, nii et sellest on saanud see võimas ja majesteetlik inimkultuur. Ma tahtsin inimestele selgitada seda, et me oleme loomariigi ja tehismaailmaga mitmeski mõttes samal tasandil,” rääkis Laan.

Tehisintellekt on agent, mis ammutab ümbritsevast keskkonnast informatsiooni ja teeb selle põhjal kasulikke otsuseid. Laane sõnul ei ole aga niivõrd oluline eristada süsteemide „tehislikkust”, kuna tehisintellekti uuringud on näidanud, et nii tehislik kui looduslik intellekt on oma algoritmides üha sarnasemad.

“Vanasti ajaloos tehti ju ka selliseid väiteid asjade kohta, mis tunduvad praegu väga lihtsad, nagu näiteks biokeemia ja haigused. Arvati, et meil on küll võimalik teha plastiliini ja äädikhapet, aga me ei saa kunagi aru inimkeha sisemisest keemiast. Tänapäeval on biokeemia ravimite kaudu meile intuitiivselt kõigile tuttav. Tehisintellekt on ajaloolises perspektiivis samas sammus, kus biokeemia oli umbes 100 aastat tagasi,” arvas Laan.

Tehisintellekti uurimine ongi oluline just seetõttu, et see aitab mõista inimest ennast.

Selle uurimine on Laane sõnul talle õpetanud, et inimene ei ole tegelikult nii keeruline, kui ta tundub. Keeruline on meid ümbritsev maailm.

Inimese enda sisemine algoritm, mis aitab meil sellest maailmast aru saada, on üllatavalt lihtne.

Tehisintellekti areng on üks nendest suurtest intellektuaalsetest revolutsioonidest, nagu kunagi evolutsiooniteooria või biokeemia õitsele puhkemine, midagi sellist, mis muudab inimest vähem müstiliseks ja iseenda igapäevane mõtlemine saab mõistetavamaks.

Inimese intellekt on kombinatsioon neljast algoritmist

„Kõige madalamal tasandil on negatiivne tagasiside, mis muretseb lihtsate funktsioonide eest, et sul süda tuksuks ja hingamine töötaks. Sellest kõrgemal on sellised protsessid, mis võimaldavad visuaalsest- ja helimaailmast aru saada, ka näiteks refleksid, mis võimaldavad vältida näkku lendavat jalgpalli.

Sellest natuke kõrgemal on veel innustusõppe algoritmid, mis aitavad korrata neid tegevusi, mis meile on meeldivaks osutunud ja vältida neid, mis on ebameeldivad. Aga kõige selle otsas on veel see kõige mõistatuslikum asi – meie maailma simuleerimise mudel. Me võtame otsuseid vastu oma peas, maailma simulatsioonis ja vaatame, mis tagajärjed meie otsusel seal on.

Selle asemel, et raisata oma aega maailmas tegutsemisele, me tegutseme peaaegu ainult oma ajus ja võib-olla ainult 5% otsustest teeme reaalses maailmas.

Tehnoloogia areng muudab Laane sõnul ka seda, kuidas inimese aju toimib.

„Inimese mõtlemine on nagu kümnevõistleja keha, kui sa treenid liiga palju odaviset, siis selle arvelt kaugushüpe läheb viletsamaks. Kui sa veedad liiga palju aega oma nutitelefonis, siis su sügav mõtlemine ja pikaajaline mälu muutuvad viletsemaks.

Sa paigutad kogu oma intellektuaalse energia sellele, kuidas kiiresti reageerida sündmustele, mis toimuvad kümne sekundi või kümne minuti raames, mitte 20 tunni raames, mida on vaja näiteks raamatusse süvenemisel. Kuna inimese aju on plastiline, ta muutub ja kohaneb pidevalt, eelkõige selliseks, et ta oleks võimalikult hea nendes asjades, mida sa päeva jooksul kõige rohkem teed, siis loomulikult kui muutuvad sinu aju kasutamise mustrid, muutub ka sinu aju võimekus erinevate ülesannete lahendamisel,” rääkis Laan.

Inimese manipuleeritavus erinevate kanalite ja vahendite kaudu on Laane arvates tõsine oht, mida saaks samuti maandada tehisintellekti uurimise kaudu.

„Tehisintellekti häkkimine on sarnane sellele, kuidas on võimalik ka inimesi häkkida. Me peame uurima, kuidas inimese emotsioonide ja ihaluste häkkimine käib. Tehisintellekt on hea tööriist, kuidas seda uurida,” kinnitas Laan.

Andres Laan I Foto: ekraanitõmmis

Kas tehisintellekt võtab inimese üle?

Andres Laane sõnul tehisintellekti uurijad singulaarsuse üle ei muretse, nii nagu nad “ei muretse ka Marsi ülerahvastatuse pärast.” Ehk, täna ei tundu see praktiline küsimus veel.

Singulaarsus on olukord, kui arvuti saab inimesest targemaks. Oluline on see hetk seepärast, et arvutil on iseenda intelligentsuse parandamine inimesest palju lihtsam. Inimese ajumaht ei saa kasvada, aga arvuti saab endale lisamälu ja nii ajumahtu kasvatada,” selgitas Laan.

Ja seetõttu ongi mõistlik eeldada, et kui arvuti saab inimesest natukene intelligentsemaks, siis sellele järgneb tema intelligentsuse plahvatuslik kasv.

Ja väga peagi on ta inimest väga palju intelligentsem. Täna see veel kindlasti juhtunud pole, aga see on tõsine mure.

“Selleks, et tehisintellekt oleks näiteks inimesele ohtlik, ei pea ta olema tingimata inimestest targem, selleks võivad olla kasvõi aktsiakauplemise tarkvara arvutiprogrammid, mis rikki minnes võivad tekitada palju segadust ja pahandust finantsmaailmas. Nüüd võib kujutades ette, mida võib korda saata programm, mis on inimesest kordi intelligentsem,” selgitab Laan.

Tema sõnul on mõned mõtlejad öelnud, et inimesest intelligentsema tehisintellekti saabumine on võrreldav sellega, kui tulnukad maanduks planeedil Maa ja siis ei ole esimene küsimus enam, mis saab majandusest vms, vaid – kas nad on meie sõbrad või vaenlased.

Laane kinnitusel on tõepoolest olemas oht, kui tehisintellekti sisemine motivastioon on halvasti disainitud, siis ta võib muutuda ohtlikuks mitte ainult inimestele, vaid ka kogu elule planeedil Maa tervikuna. “See on intellektuaalsel tasemel tõsine probleem, aga täna veel kaugel tulevikus. Tarkadel inimestel on võimalik mõelda selle üle, kuidas seda lahendada või ära hoida,” loodab Laan.

Allikas: ERRi kultuuriportaal (link saatele Plekktrumm, 42min)