Miks peavad juhid tänapäeval psühholoogiat tundma?

Psychology Today kirjutab, et viimase aastakümne aju-uuringud on andnud meile hulga teadmisi emotsioonide kohta. Ometi ei tea paljud juhid sellest kõigest kuigi palju, kas siis ajapuuduse tõttu või sellepärast, et see materjal tahab ka ehk suuremat süvenemist.

Ärevus ja ebakindlus võivad juhtme kokku ajada
Ärevus ja ebakindlus võivad juhtme kokku ajada

Psühholoogias on aga kolm valdkonda, kus teadussaavutused aitavad juhil oma tegevust tõhusamaks muuta: tegelemine ärevusega, toimetulek ebakindlusega ja inimeste motiveerimine. Artikkel aitab teemasse selgust tuua.

Tegelemine ärevusega

Juht peab oma hirmu ja ärevusega toime tulema, et ta saaks langetada pingelises olukorras efektiivseid otsuseid ning säilitada kolleegide, töötajate ja klientide usalduse.

Kuidas saab psühholoogia aidata? Kui mõistad, kuidas aju töötleb emotsioone, saad teadlikult järelemõtlemiseks pausi võtta, selle asemel et kohe impulsi ajel tegutsema hakata. Ajuteadust tundva psühholoogi juhendamisel võid õppida oma aju reaktsioone kontrollima.

Toimetulek ebakindlusega

Ajule on omane tunda vastumeelsust riskide suhtes ning eelistada tuttavaid ja ennustatavaid olukordi tundmatutele. Soovist vältida ebakindlust langetame me otsuseid, mis pole meie parimates huvides.

Kuidas saab psühholoogia aidata? Kui sa tead, et aju jaoks on risk ebamugav, siis sa ei kohku tagasi uute strateegiate või lähenemiste ees. Juhid saavad teadlikult teha otsuse, et kannatavad teatava emotsionaalse ebamugavuse välja, et olla avatud uuele informatsioonile ja võtta kaalutletud riske, et kõiki võimalusi ära kasutada, mida maailm meile pakub.

Inimeste motiveerimine

Motivatsiooni ja tahtejõudu saab kasvatada, kui tunneme toetust, töötame usaldusväärsete kolleegidega ühtse tiimina ning usume oma ettevõtte väärtustesse ja missiooni. Usku saab tugevdada visuaalsete meeldetuletustega, nagu plakatid kontoriseinal, ja entusiastliku suhtlusega. Kõik töötajad peavad mõistma oma rolli tähtsust ja seda, kuidas see on seotud üldise eesmärgiga. Juhid peavad „vestlust juhtima“ ja olema töötajatele eeskujuks nii suhtumise kui pühendumise mõttes.

Kuidas saab psühholoogia aidata? Juhid peavad aktiivselt tegelema nende sisekliima aspektidega, mis mõjutavad stressitaset. Nad peaks tegema kõik, et ettevõttes oleks loodud süsteem, kuidas tagasisidet anda ja saada ning kuidas ennast arendada. Juht peaks pidavalt ise jälgima, et suhtlus oleks aus, avatud ja läbipaistev nii, et töötaja aju mandelkeha võib lõõgastuda ning lasta ratsionaalse ja loova mõtlemise keskustel oma tööd teha.

Loe pikemat eestikeelset kokkuvõtet ajakirjast Director või originaalartiklit Psychology Today