Peeter Koppel: kas liigne optimism on võimalik?

Lihtne vastus – jah, on küll. Paraku tavaliselt selgub see, kas optimism oli liigne, alles takkajärgi. Siinkohal aga võtaksin julguse kokku ning ütleksin, et finantsturud on hetkel veidikene liigse optimismi küüsi sattunud ning rutakaid (eriti esimesi) samme ei tasuks teha – isegi siis, kui on tunne, et muidu jäädakse „kõigest heast“ ilma. Miks?

Seis Ameerika Ühendriikides

Aktsiad on Ühendriikides eelmise aasta novembrist alates rallinud eelkõige sellepärast, et muidu nii vastuoluline USA president on lubanud samme, mis parandavad börsiettevõtete (ja tarbijate) olukorda ning võiksid seega kajastuda ka aktsiahindades.

Siin on aga küsimus ajastuses ja reaalses mõjus. USA Kongress peab sammud heaks kiitma ning seal puudub nende osas üksmeel. See tähendab seda, et kõik meetmed ei pruugi läbi minna ning nende heakskiit võib jääda aasta teise poole. Kui nüüd keegi ütleb, et aga USA uus president lubas fiskaalset stimulatsiooni, siis see ilmselt küll tuleb, kuid hetke olukord on pigem selline, et selle mõju taandab vähemalt teatud määral ära intressimäärade tõus.

Aga mis toimub väljaspool USAd?

Üldiselt näib olukord olevat mõõdukalt optimistlik – majanduskasvuga on lood oodatust veidi paremad ning see võib viia ilmselt selleni, et intressimäärad hakkavad tõusma. See ei ole riskantsetele varadele teatavasti eriti positiivne.

Euroopa on aga piirkond, kus ei saa rääkida isegi liigsest pessimismist mitte. Samas on hetkel veel raske uskuda, et populismitsunami senise jõuga üle Euroopa rulluks ja populistid päris võimule tooks. Pigem on tõenäoline see, et nad kasvatavad oma mõjujõudu. See aga muudab keeruliseks struktuursete reformide läbiviimise.

Samas peab nentima, et selles osas ei ole just eriti aktiivsed olnud nn. peavoolu- ega võimu juures olnud poliitikud. Nende arengute juures muutub ebameeldivalt pingeliseks ühisraha Euro algusest peale kõige suurem puudus – erineva tootlikkusega majandused ei saa kasutada sama valuutat ilma tsentraalse maksupoliitika ja kokkulepitud ülekandemehhanismideta.

Selles osas ongi ilmselt kaks võimalust. Kas eelkirjeldatu mingi pingelisema intsidendi järel kiirelt tehakse või… Igal juhul on hetkel ebatõenäoline, et Euroopas käesoleval aastal intressimäärad tõusma hakkaks. See oleks liiga paljude jaoks sõna otseses mõttes liiga valus.

Investorite jaoks tuleb siinkohal lisada veel see, et turud (eriti USAs) on liikunud liiga kiiresti liiga kõrgele.

Seega on ajaloolist kogemust vaadeldes pigem tõenäoline edasine külgsuunaline liikumine ja isegi korrektsioon. Euroopat turgude kontekstis vaadeldes peab nentima, et turgude tervis on parem – hinnad on suhteliselt madalamad ja nagu öeldud – intressid käesoleval aastal ilmselt veel ei tõuse. Samas on ka riskid märkimisväärsed.

Kuigi eelnevalt sai peetud populistide võimuletulekut (Prantsusmaal) pigem ebatõenäoliseks, siis ei tasu siinkohal teha sama mõtlemisviga, mida tegid paljud eelmisel aastal BREXITi ja USA presidendivalimiste kontekstis – kui sündmuse tõenäosus on madal, siis ei tähenda see seda, et sündmuse tõenäosus oleks olematu.

Seega täna ei tasu investoril liiga optimistlik olla. Liigne optimism on ajalooliselt sarnastes olukordades osutunud raha vaenlaseks. Liigne pessimism, muide, on samuti raha vaenlane. Vahe on lihtsalt selles, et esimene mõjutab kapitali ja teine tootlust.

Peeter Koppel

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Kord kuus kirjutab Peeter Koppel Edasile majandusteemalise kolumni.

Peeter Koppel

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Kord kuus kirjutab Peeter Koppel Edasile majandusteemalise kolumni. Loe artikleid (14)