Erkki Otsman: Una copla, por favor!

Maailmas tuntakse hispaania muusikast eelkõige flamenco’t, kuigi kitsamas mõttes tuleks selle muusikastiiliga siduda ehk ainult andaluusia mustlasi. Copla sõna kuuldes kehitavad aga paljud ainult õlgu, mis sest, et tegemist on puhtakujulise ibero eneseväljenduskunsti vormiga. Järgnevas artiklis saab hea lugeja veidi mõtteainet selle kirgliku ja päikeselise maa laulukultuurist ja esindajatest.

Copla juured

Copla sünnipaigaks peetakse Hispaania lõunapoolseimat maakonda: Andaluusiat. Siinsed ajaloolised keskused nagu Sevilla, Granada, Cordoba koos oma mitmetahulise elanikkonnaga ning maakonna vaheldusrikas maastik ja loodus on olnud poeetidele ja laululoojatele inspiratsiooni allikateks.

Hispaanlased ise kutsuvad seda laulustiili andaluusia copla’ks või lihtsalt hispaania lauluks (canción español). Copla muusikalised juured pärinevad hispaania rahvamuusikast ning selle näiteks tooksin välja laulu „Doce cascabeles“/“Kaksteist kuljust“, milles noormees jutustab oma kevadisest reisist koos kaunite sõbrannadega läbi särava Andaluusia.

Copla laulustiili algust seostatakse 1930ndatega ning kolme meheline tandem Antonio Quintero, Rafael de León ja Manuel Quiroga on enamike tuntumate laulude autoriteks. Mõnede arvates kujunes copla’st 1940ndate Franco juhitavas Hispaanias rahvusliku ühtsuse hoidja.

Traagika

Copla väga oluliseks osaks on tekst. 3-4 minutiline laul on nagu miniooper, milles jutustatakse lahti marginaalsete tegelaskujude saatus. Tihti on nendeks meremehed, prostituudid, mustlased või heakodanliku elustiili vastu eksinud inimesed.

Kuulsa tantsijannast näitlejanna Lola Flores’e laulus „La Zarzamora“/“Põldmarjasilmne naine“ armub lõbusameelne lauljatar abielumehesse ning seejärel keeravad inimesed ja õnn temale seljad.

Miguel de Molina, kes oli sunnitud Hispaaniast lahkuma, kuna tema avalik seksuaalne hoiak ei sobinud frankistide riiki, laulab loos „La bien paga“/“Hästi kinni makstud naine“ armastusest, milles kõik on kinni makstud.

1980ndatel copla’t oma loominguga taaselustanud Granadast pärist Carlos Cano maalib oma fado’likus laulus „Maria la portuguesa“/“Maria Portugalist“ lahti armuloo, mis algas suudlustega kuupaistes säraval Vahemere rannal ning lõppes ühel pimedal ööl lasuga armastatu pihta salakauba vedamisel.

Federico Garcia Lorca

Copla’de tekste on tihti võrreldud 20.sajandi Hispaania kõige kuulsama ja karismaatilisema, frankistide poolt mõrvatud poeedi ja näitekirjaniku Federico Garcia Lorca (1898 – 1936) luuletustega.

Tema luuletustes on kindel koht müstikal, loodusel, kirel, surmal ning paljud tegelaskujudki on sarnased copla tekstides esinevatele. Selle näiteks olgu lõik tema luuletusest „Romance de la luna, luna“ , mis on tõlgitud Ain Kaalepi poolt:

„Nardidest krinoliin ümber,

kuu sepipajasse astus.

Ja poiss teda vaatab, vaatab,

Seal seistes sirutab käsi,

kuu vaikselt poisile vastu,

rind, valla tutjuvas tuules,

tinaselt tõuseb ja laskub.

Page, kuuke, kuuke, kuuke.

Mustlaste eest mine pakku.

Su südame keeks nad taovad,

kui sa siit kohe ei lahku.

Ära keela, poiss, mu tantsu.

Alasil peagi sa puhkad,

laukesed kinnigi lastud. …“

Nimetatud poeem oleks nagu inspireerinud copla „El dia que naci yo“/“Päeval, mil ma sündisin“ sõnade autorit, sest sarnaselt on selle tegelasteks tähistaevas ja oma saatusele vastukappav ratsanik.

Laulu esitab Goebbelsi kutset aktsepteerinud ja varajases Reich’is tuntust kogunud näitlejanna Imperio Argentina, kuid, kes peale kristallööd (Kristallnacht) kodumaale kiiresti tagasi naases.

Sevilla, Cordoba

Mõnede copla tekstide tegevuspaikadeks on Andaluusia keskused. „La morena de mi copla“/“Minu copla tõmmu neid“ on see meenutuseks Cordobas elanud ja sealseid kaunitare maalinud kunstnik Julio Romero de Torres’ele. Valisin loo esitajaks südametemurdja Manolo Escobar’i.

Sevilla – maakonna pealinnana on poeete ja laulukirjutajaid alati kõnetanud. Jutustuses „Ay, Maricruz!“ laulab Marife de Triana Santa Cruzi linnaosa punase nelgiõiega kaunitarist, kelle süütu ihu saab korduva patu tunnistajaks.

Salapärane ilu

Paljudes laulutekstides kirjeldatakse tegelasi väga detailselt, nii nende välimust kui ka karakterit. Copla „Antonio Vargas Heredia“ kangelane oli mustlane, kelle pärast olid hullumas kõik kaunitarid ühel ja teiselpool Sierra Morena mägesid, kuid keda viis trellide taha üks armukadeduse hoog mustlannaga. Laulu esitajaks on Hollywoodis kuulsust võitnud kaunitarist näitlejanna Sara Montiel.

Rohelised silmad, rohelised nagu basiilik või nagu roheline sidrun, mis lõikasid ühel maikuu ööl kui noaga mu südamesse: on ühe kuulsaima copla „Ojos verdes“/“Rohelised silmad“ õhkamises. Laulu, mida on interpreteerinud mitmed hispaania kuulsused, kannab ette selle stiili emaks peetav Conchita Piquer.

Härjavõitlus ja pasodoble

Pürenee poolsaare kõige kuulsamad ja rahva seas hinnatumad mehed on alati olnud torrero’d – härjavõitlejad. Nende julgusest ning kirglikust meelest on palju laule loodud ja enamasti on need pasodoblid, mida meil tuntakse kui võistlustantsu stiili. Samas oma poeetilistelt tekstidelt sobivad paljud neist copla artistide repertuaari.

„Francisco alegre“/“Rõõmus Fransisco“ on portree nooblist härjavõitlejast, lauldud Isabel Pantoja poolt, kelle abikaasaks oli härja poolt õnnetult surnuks torgatud corrida kunstnik Francisco Rivera Pérez.

Nagu hümnina ülistuseks härjavõitluskunstile ja bravuurikatele meestele on armastatud artisti Rocio Jurado (rahva seas kandis ta austavat hüüdnime La mas grande) poolt esitatud laul „Viva el pasodoble!“/“Elagu pasodoble!“, mille tekst oleks nagu härjavõitluskunsti sõnavara leksikon.

Copla ja tänapäev

Lugejal, kes siiani on vaadanud ja kuulanud muusikanäiteid, võib jääda mulje, et copla on muusikastiil möödunud aegadest. Kuid tänapäeva kuulsad hispaania artistid on oma repertuaari võtnud mitmeid 1930- 1940ndatel loodud lugusid ning muutnud nad nüüdisaegselt jazzilik-flamencolikeks.

Selle kinnituseks olgu Miguel Poveda esituses laul armastuse järgi janunevast tüdrukust „La niña de fuego“/“Tuletüdruk“

Või meie Jazzkaarel esinenud Concha Buika esitatud lugu „Falsa moneda“/“Valeraha“ , mis jutustab mustlannast, kes on kui käest kätte käiv valeraha.

Kindlalt võib väita, et copla on endiselt väga populaarne, sest 2007. aastast näitab hispaania telekanal Canal Sur Television igal aastal suurt talendishowd „Se llama copla“, kus tänapäeva noored lauljad esitavad konkursi korras erinevaid copla’sid.

Järgneva video abil on võimalik osa saada 2016. aasta lauluvõistluse lõppakordist, mille võitjaks osutus Alba Gallardo.

Minu armastus copla vastu

Minu armastus copla vastu süvenes läbi kolme reisi Andaluusiasse. Seal kogusin materjali, millest sündis ka meie kontsert „Minu hispaania aias“ / „En mi jardin español“, millega esineme 19. märtsil, kell 18.00 Nõmme Kultuurikeskuses hispaaniakeelsete maade kultuurifestivali Iberofest. 

Erkki Otsman

Erkki Otsman õpetab Tallinna Reaalkoolis bioloogiat ja Tallinna Inglise Kolledžis prantsuse keelt. Annab samuti kontserte prantsuse šansoonidest, hispaania copladest, kabareemuusikast. Rohkem infot: www.otsman.com