Nõudlikkus & pleasing: Kuidas kasvatada last tubliks kodanikuks

Täiskasvanute juhendamine ei ole lihtne. Seda ei ole ka laste kasvatamine. Aga nii see kõik algab. Mured on samad – soovimatus muutuda ebapopulaarseks viib lõputu meeldimiseni (pleasing). Sõbrad, nii ei saa rallit sõita, ütleks mu kunagine ülemus.

Millist Eestit me tahame?

Lugesin Postimehe arhiivilugu, milles 25-aastase staazhiga laagrijuhendaja Tarmo Alt annab nõu, kuidas muuta laste suhtumist ja arendada oskusi ning arvasin, et seda teemat võiks rohkem tähtsustada ja võimendada. Kasvatustemaatika on aktuaalne igal ajal, sellest sõltub meie tulevik, millises keskkonnas avastame end elamas ühel päeval.

Näiteks ei saanud treeneri sõnul üks lapsevanematest aru, miks peakski tema laps põrandat pühkima või koristama, kui temast ei saa tulevikus koristajat.

Tarmo Alt: Mina jälle ütlen, et see on elementaarne iseendaga hakkama saamine. Tavaline oskus.

Lapsed vabandavad end juhendaja sõnul tihti välja sellega, et kodus nad midagi tegema ei pea. Ilmselt on vanematel teatud mõttes mugavam kõik asjad ise ära teha, kui hakata lapsega arutama, et kas peab või ei pea.

Me muudame maailma üks vestlus korraga

Paralleel juhtimisega on ilmne – kuidas panna teisi tegema seda, mida on vaja teha ja paremal juhul veel nii, et nad ise sooviks seda teha?

Neid, kes seda suuLastelaagerdavad ja oskavad nimetatakse liidriteks ja neil on järgijad. Arvata võib, et neil tuleb ka lapsevanemaks olemine keskmisest paremini välja. Asi saab tehtud, samal ajal veel protsessi nautides ka!

 

On see tõesti võimalik? On.

Selliseid oskusi arendab muuseas lahenduskeskne coaching. Kahjuks selliseid eluks vajalikke probleemilahenduse oskusi meil koolis vist piisaval määral ei õpetata, neid omandakse elukogemuse käigus. Ja enamasti jääme teadmiste hankimisega pisut hiljaks ja ühtlasi kinni probleemidesse, selmet lahenduskeskselt mõelda.

Aga, tagasi algusesse. Milline lapsevanem poleks näiteks hommikuse lasteaeda kiirustamise käigus maadlenud põrandal sipleva ja oma iseloomu näitava järglasega? Nõus, et ainult käskudega maailma edasi ei vii, aga ei aita ka ülemäärane loomingulisus või pleasing. Soovitud tulemusi edasises elus aitab saavutada mingigi distsipliin. Selle asemel, et lüüa käega ja loota, et aeg lahendab kõik mured, võiks alustada üks olukord korraga muutuste elluviimist.

Samal teemal kirjutab kasvatusteadlane Siiri-Liisi Läänesaar, et lapsevanemaid nõustades on ta märganud, et praeguse aja vanemad jäävad väga kergesti kinni lõputu seletamise lõksu.

Iga kohustust pole võimalik lapsele lõpmatuseni lõbusaks ja meelepäraseks teha, vaid ongi olemas neid tüütuid  töid ja kohustusi, mida peab tegema.

Mõned Tarmo Alti tähelepanekud:

  1. Rääkige lastega rohkem
  2. Pange and vastutama enda ja ümbruse eest
  3. Ajage neid rohkem õue
  4. Andke lastele võimalus/kohustus teha regulaarselt erinevaid töid (töö tegemine on harjumus, mitte karistus)
  5. 8-aastane laps peab olema võimeline ise enda järelt koristama, põrandat pühkima, voodit korda tegema.
  6. Ei ole vaja kiidelda lapse nõrkustega kui millegi eripärasega, vaid aidata tal neist üle olla.
  7. Kasutage julgemalt sõna peab.
  8. Lugege neile õhtuti, nad kuulavad ka suurematena täitsa mõnuga, isegi 12-15-aastased. See loob väga usaldusliku sideme teie vahel ja annab lapsele head eeskuju – lugemishuvi.

Loe ka originaalartiklit Postimees