Eripalgelised vabariigi aastapäeva vastuvõtud

Pidulik kontsert ning Vabariigi Presidendi vastuvõtt Estonia teatrimajas ei toimu 99ndat korda nagu võiks järeldada vabariigi vanusest. Ennesõjaaegsel perioodil selliseid vastuvõtte ei korraldatud. Eestil on president alles alates juulist 1937, mil uude kehtestatud põhiseadusse viidi sisse presidendi institutsioon.

Ennesõjaaegsed iseseisvuspäeva tähistamised: 1938, 1939 ja 1940.

Toonane Vabariigi President hr. Konstantin Päts andis Kadrioru lossis ehk praeguses Kunstimuuseumis piduliku õhtusöögi. Kutsutud külalisi oli oluliselt vähem kui praegu. 1940. aasta õhtusöök jäi seoses sõjaga ära ja President Päts korraldas siis väiksemale ringile ainult kella-viie-tee stiilis vastuvõtu. Enne 1937. aastat oli Eesti esipaariks riigivanem koos abikaasaga, kes kutsusid samuti valitud külalisi pidulikule õhtusöögile. Enamuses neist leidsid aset Estonia teatrimaja restoranides.

Esimene taasisiseisvumisjärgne pidu oli 24. veebruaril 1992

Selleks ajaks ei olnud veel uut põhiseadust ega ka Vabariigi Presidenti, kes valiti alles sama aasta septembris. Peoperemeheks oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel. Organiseeriti nii kontsert kui tagasihoidlik vastuvõtt Estonia teatrisaalis. Esimene pidulik kontsert ning Vabariigi Presidendi ja tema abikaasa vastuvõtt kaasaegses vormis toimus 1993. aastal. Alguses peeti kontserdijärgne pidu Vanas Sakalas, siis Uues Sakalas ja alates 1997. aastast Estonia Teatrimajas. President Toomas Hendrik Ilvese ajal hakati peopaiku roteerima ja vastuvõtud leidsid aset nii Tartus kui Pärnus.

Catering-firmad riigi sünnipäeva teenistuses

Algusaastatel olid toitlustuspoole eest vastutavad Olümpia hotell, Frens catering ja Palace hotell. Hiljem lisandusid Carmen ja Event Catering. Praegu on vastuvõtt mitmete eri firmade ühistöö tulemus. Vaja on külalisi üllatada üle 18 000 suupiste ja 400 pudeli veini ja muude jookide kõrgel tasemel pakkumisega. Uuema aja trend on kaasata suur hulk eripalgelisi kokki.

Evelin Ilvese eestvedamisel toodi sisse eri maakondade toidud ja Tallinnast väljaspool hingega tegutsevad kokad. Viimastel aastatel on kaasatud ka koolikokki, kokakoolide õpilasi ja pakutud võimalusi enda toidukunsti demonstreemiseks mitte ainult tippkokkadele, vaid ka õhinapõhiselt hobi korras tegutsejatele.

Eesti Vabariigi 99. sünnipäev Estonia kontserdisaalis
Eesti Vabariigi 99. sünnipäev Estonia kontserdisaalis

Toit – musta kalamarja asemel kodumaine tooraine

1994. aasta menüüs olid valdavalt veel nõukogude jäänukid nagu musta ja punase kalamarja tikuvõileivad, konjakipasteedi kanapeed, singivahu korvikesed ja lõhevõileivad. Tollele ajale nii iseloomulikult serveeriti meie jaoks sel momendil ahvatlust tekitanud puuvilju ja välismaiseid juuste.

Praegu on motoks pigem vähem, aga kvaliteetsest kodumaisest toorainest. Ilmne rõhk on eestimaise puhta toidu pakkumisel moodsas võtmes. Laual on aukohal kilu, heeringas, iseküpsetatud must leib, eestimaine liha, marjad. Kindel komponent on alati astelpalju.

100-nda sünnipäeva eel oleme jõudnud olukorda, kus iga eestlane saab aru, et rahvuskultuuri üks oluline osa on kohalik toidu- ja joogikultuur.

Meile ei ole ükskõik mida suhu pistame ja millega oma pidulauda katame. Me ei häbene oma talupojaköögist pärit mulgikapsaid ja kama ning oskame uhkust tunda ka saksa-skandinaavia-prantsuse-vene mõjutustest meie rahvusköögis. Palju on eestimaise eelistamise otsusele kaasa aidanud Eesti toidu programm, mis toob esile aasta toiduainetiitliga pärjatud toorained ja parimad mahetootjad. Aastapäevavastuvõtt on koht põllumeeste raske töö väärtustamiseks tutvustades omanäolist ja rahvuslikku uhkust tekitavat toitu.

Vastuvõtu põhirõhk on siiski kontsertprogrammil ja kostüümidraamal.

Üleva meeleolu loomisel on oma tähtis roll pakutavatel veinidel

1994. aastal valati pokaali seda, mida catering ette pani. Sovetskoje šampanskoje stiilis madala hinna ja kvaliteediga Exclusive vahuvein ja pits Cremi brändit olid tol ajal täitsa omal kohal.

Veinide valimise riigipoolseks lähteülesandeks on fikseeritud madal hind. Selle järgi teevad maaletoojad pakkumise kahele vahuveinile, valgele ja punasele veinile. Veini päritolumaa osas ei lepita eelnevalt midagi kokku. Võitja igas kategoorias otsutatatakse pimedegustatsioonil.

Mitu korda on laual olnud Lõuna-Aafrika veinid Pinotage viinamarjast, sel aastal on jälle Lõuna-Aafrika vein võitjate seas. Sedapuhku jõulise segujoogina Cabernet Sauvignoni ja Shiraz marjadest. Simonsigi veinimaja esituses.

Tundub, et veebruari külm ilm soosib vastuvõtul tummiseid punaseid. Eelmine aasta osutus valituks Torrese Tempranillo. Ka Riesling on eesti toiduga populaarseks osutunud. Pakutud on enamjaolt suurkontsernide toodetud veine. Vähemtuntud marjasortidest on klaasis olnud näiteks Grüner Veltliner ja Welchriesling.

99. aastapäeva mullijoogiks on cava, seekord mitte Penedesi piirkonnast, vaid hoopis Valenciast. Eelmine aasta loodi klaase kokku Grillo marjast vahujoogiga Sitsiiliast. Valge vein on sedakorda Lõuna-Prantsusmaa Luberoni ala marjade segu, mullu oli tegemist samuti Prantsusega seguga, aga klassikaliselt Bordeaux alalt. Eelista eestimaist loosung on jookide osas ka järele jõudnud. Sel aastal näiteks on mittealkohoolse joogina klaasides väiketootja teeseenepõhine jook kombucha, mis maitsetatud mustsõstardega.

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (22)