Oliver Laas: internet & poliitiline polariseerumine

Tornaado I Foto: 진철 김

Poliitiline polariseerumine – laiade masside ja eliidi poliitiliste hoiakute kaldumine mingis küsimuses parteiliste või ideoloogilistesse vaadetega seotud äärmustesse – on Euroopas ja Ameerikas juba mõnda aega kasvav trend. Kaks eelmisel aastal märgilist sündmust, Brexit ja Donald Trumpi valimisvõit, tõid aga esiplaanile informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) rolli selles protsessis, sest mitmed valijad said valdava osa oma otsuseid kujundanud poliitilisest informatsioonist sotsiaalmeedia vahendusel.

Märkimisväärne hulk inimesi on lisaks poliitilisele eliidile selga pööramas ka peavoolumeediale ning hangivad aina suurema osa oma informatsioonist alternatiivsete internetiallikate kaudu. See trend on täheldatav nii liberaalide kui konservatiivide, nii parem- kui ka vasakpoolsete seas.

Ajalehed, ajakirjad ja televisioon moodustavad teatud mõttes avaliku foorumi, milles inimesed puutuvad kokku nende jaoks potentsiaalselt uute vaatepunktidega.

Vähesed loevad kõiki päevalehtedes trükitud lugusid, aga sirvimisel saavad lugejad teadlikuks ka neist teemadest ja vaatepunktidest, mida nad sihilikult poleks üles otsinud. Sama kehtib ka uudistesaadete puhul. Kuna valiku teemade vahel teevad toimetajad ja kirjutajad, siis oli kuni interneti laialdase levikuni meedia eliidil märkimisväärne võim kujundada ühiskonnas käibivaid ideoloogiaid oma vaatepunktidest ja eelistustest lähtuvalt.

IKT-d ja internet on murdnud meedia monopoli ühiskondliku arvamuse kujundajana, sest võimaldavad kasutajatel filtreerida nendeni jõudvat informatsiooni vastavalt oma huvidele.

Amazon, Google, Facebook ja paljud teised pakuvad kasutajatele personaliseeritud sisu, mis põhineb nende eelnevatel otsingutulemustel ning teadaolevatel huvidel. See on muutnud kasutajate jaoks lihtsamaks neile meelepärase teabe leidmise, kuid personaliseeritud informatsioonil, nagu igasugustel tehnoloogilistel uuendustel, on ka oma varjuküljed.

Avalike foorumite funktsioon ja info filtreerimine

Lihtsustatult võib öelda, et avalikel foorumitel on 3 peamist funktsiooni:

  1. pakkuda kõnelejatele juurdepääsu erinevate vaadetega publikule;
  2. pakkuda kõnelejatele võimalust kõnetada konkreetseid inimesi või institutsioone, kes kõneleja arvamusest teadlikuks saavad;
  3. pakkuda inimestele ootamatuid kokkupuuteid teistsuguste vaatepunktidega, andes neile seeläbi aimu sotsiaalsest mitmekesisusest.

Avalikud foorumid soosivad jagatud kogemuste teket ning muudavad raskemaks olemasolevaid uskumusi kinnistavasse informatsioonimulli kapseldumise.

Jagatud kogemus on oluline, sest see hõlbustab tänu jagatud teadmisele ning kultuurile sotsiaalset suhtlust ja aitab muidu võõrastel inimeste inimestel üksteist kaaskodanikena näha, mis omakorda soodustab koostööd.

Meedial kui avalikul foorumil on demokraatiates täita veel üks oluline funktsioon – poliitiliselt asjakohase informatsiooni levitamine.

Oletame, et on kahe kandidaadiga valimised ja kandidaat X-i valituks osutumise tagajärjed on sinu jaoks paremad kui Y-i valituks osutumise tagajärjed.

Sa ei pruugi seda teada, sest kumbki kandidaat püüab sind veenda, et just tema on sinu jaoks parim. Enda jaoks parima valiku tegemiseks pead sa omama poliitiliselt asjakohast informatsiooni, s.o sinu poliitiliste valikute seisukohalt olulist tõest informatsiooni, mida sa ühtlasi usud.

Filtreerimine on valiku tegemine teadete vahel, mida saatjad saavad mingis kommunikatsioonikanalis vastuvõtjatele saata.

Varem filtreeris ajakirjandus – kohati vigaselt ja kallutatult – laiema avalikkuseni jõudvat poliitiliselt asjakohast informatsiooni. Seda tegid toimetajad, kes otsustasid selle üle, mida avaldatakse ja mida mitte ning ajakirjanikud, kelle lood pidid põhinema kontrollitavatel tõenditel.

Blogide, sotsiaalmeedia ja teiste internetiallikate rohkus on tänuväärselt viinud selleni, et erinevaid poliitilisi vaatepunkte kajastavat informatsiooni on senisest rohkem ja see on hõlpsalt kättesaadav. Filtreerimine mängib olulist rolli ka uskumuste omandamisel, sest tõese informatsiooni uskumiseks tuleb informatsioon eristada väärinformatsioonist.

Selles protsessis võib filtreerimine esineda kolmes staadiumis: raporteerimise staadiumis (mingisugune kontrollorgan, näiteks ajalehe toimetaja, teeb valiku edastatud ja edastamata jäätavate teadete vahel), vastuvõtustaadiumis (kasutajad valivad, milliseid informatsiooniallikaid nad jälgivad ja milliseid mitte) ning aktsepteerimise staadiumis (kasutajad valivad, mida loetust ja nähtust uskuda).

Internet praegusel kujul on võrdlemisi vaba keskkond, mis võimaldab peaaegu kõigil edastada ükskõik milliseid teateid. Kuna filtreerimine raporteerimise staadiumis on piiratud või olematu, siis jääb filtreerimise ülesanne üha enam kasutajatele, kes peavad võrdlema erinevaid informatsiooniallikaid, et enda jaoks asjakohast poliitilist informatsiooni leida.

Miks kasutajad ei ole head filtreerijad

On vähemalt kolm põhjust, miks kasutajad ei pruugi olla head filtreerijad: personaliseeritud informatsioon, informatsioonikaskaadid ja polariseerumist soodustavad kognitiivsed eelarvamused.

  • Informatsioonikaskaad

Informatsioonikaskaad leiab aset, kui inimene vaatleb teiste tegusid ja käitub nendega sarnaselt, hoolimata sellest, et talle isiklikult kättesaadav informatsioon läheb täheldatud käitumisega vastuollu.

Oletame, et sa tahad minna võõras linnas restorani. Peale uurimist sa otsustad, et lähed restorani A. Peale ukse ette jõudmist aga märkad, et restoran A on sisuliselt tühi, kuid restoranis B üle tee on hulgaliselt inimesi.

Kui sa usud, et teiste eelistused toidu osas on üldiselt sinu omadele sarnased ja nende valikud põhinevad samuti asjakohasel informatsioonil, siis võib sinu seisukohalt olla ratsionaalne ühineda inimestega restoranis B, selmet järgida sinu privaatset informatsiooni ning süüa restoranis A.

Miks?

Sest kui me oletame, et igal külalisel on teistest sõltumatu, mittetäielik informatsioon selle kohta, kumb kahest restoranist on parem, siis külastajate rohkusest restoranis B saad sa tuletada informatsiooni selle restorani kvaliteedi kohta, mis on kaalukam sinu privaatsest informatsioonist.

Aset on leidnud informatsioonikaskaad: sa eirad enda privaatset informatsiooni teiste tegudest saadava informatsiooni kasuks. Internet soodustab kohaliku ulatusega, teatud grupi piires levivate informatsioonikaskaadide tõenäosust, suurendades seeläbi ka poliitilist polariseerumist.

Kui Jüri usub, et kandidaat X on maksupettur, siis tema sõber Mari võib vastupidise informatsiooni puudumisel sama uskuma hakata.

Nende ühine tuttav Sergei peab olema kas hästiinformeeritud või väga isepäine, et Jüri ja Mariga mitte nõustuda. Sergei, Jüri ja Mari uskumused mõjutavad omakorda nende tuttavaid jne.

Facebook ja teised sotsiaalvõrgustikud ainult võimendavad seda protsessi.

Sageli võib kaskaadi algatanud informatsioon olla vale, aga kuna see on kaskaadi käigus kinnistunud, siis seda uskuv grupp tõenäoliselt oma vaateid ei revideeri, vaid otsib pigem tõendeid oma uskumuste kinnistamiseks. See viibki meid teise põhjuseni, miks kasutajad ei pruugi olla head filtreerijad.

  • Kognitiivsed eelarvamused

Kognitiivsed eelarvamused on inimpsüühika omadused, mis moonutavad uskumuste moodustamist ja seeläbi ka meie pilti tegelikkusest. Käesoleva teema raames on olulisel kohal kaks eelarvamust.

Kinnituse eelarvamus (confirmation bias) on kalduvus märgata ja meelde tuletada informatsiooni, mis toetab juba aktsepteeritud uskumusi ja arvamusi ning eirata informatsiooni, mis seavad need uskumused kahtluse alla.

Näiteks usklikud kipuvad leidma rohkem tõendeid Jumala olemasolu kohta, uskmatud aga tema mitte-eksisteerimise kohta.

See tähendab, et internetis allikaid filtreerides kipuvad kasutajad tahtlikult või tahtmatult eelistama nende olemasolevaid uskumusi kinnitavat informatsiooni nende eelarvamuste suhtes kriitilisele teabele.

Kui Jüril on eelarvamus, et kandidaat X on maksupettur, siis kipub ta rohkem tähelepanu pöörama seda eelarvamust kinnitavatele allikatele ning pisendab vastupidiste tõendite osatähtsust.

Grupimõtlemine on üksiku grupiliikme kalduvus oma arvamust grupi oletatava konsensusega kohaldada. Kui Jüri levitab oma eelarvamusi toetavat valeinformatsiooni oma sotsiaalses grupis ning informatsioonikaskaadi tulemusel hakkab grupi enamus teda uskuma, siis kalduvus grupimõtlemisele survestab ka vähemusse jäänud kahtlejaid grupi oletatava konsensusega nõustuma.

Grupimõtlemise vastu aitaks heade tõendite alusel oma arvamuse juurde jäämine.

Kinnituse eelarvamuse vastu aitaks teadlik tähelepanu pööramine eranditele ja alternatiivsetele vaatepunktidele.

Paraku on neid eelarvamusi aga psühholoogiliselt raske murda ning seda raskendab personaliseeritud informatsiooni levik.

  • Personaliseeritud informatsioon

Google pakub personaliseeritud otsingutulemusi ja Facebook personaliseeritud uudisvoogu. Mõlemad põhinevad algoritmidel, mis soovitavad kasutajatele uut informatsiooni nende varasemate otsingute põhjal.

Tõsi, selle tulemusel tekkivad filtrimullid – kasutajate personaalsed informatsiooniruumid – ei pruugi olla nii laiaulatuslikud, kui teema tõstatanud aktivist, Eli Pariser, väidab, kuid koos eelarvamuste ja informatsioonikaskaadidega võimaldab see kasutajatel endil senisest enam välja filtreerida vaatepunkte ja arvamusi, mis nende olemasolevate uskumustega ei haaku. Tulemuseks on kasvav polariseerumine.

Google ja Facebook on viimastel aastatel jõuliselt arendanud tehisnärvivõrkudel põhinevat tehisintellekti, mis õpib suurtest andmemahtudest mustrite tuvastamise kaudu. Google on selle tehnoloogia juba kasutusele võtnud oma masintõlke teenuses ning vähesel määral ka otsingumootoris.

Aeg näitab, kuidas need muutused, koos traditsioonilise meedia mõjuvõimu kahanemisega, filtrimulle ja poliitilist polariseerumist mõjutavad.

Oliver Laas

Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor. 

Artikkel ilmub Tallinna Ülikooli ja EDASI koostöös, et toetada tarkade otsuste elluviimist meie kõigi igapäevaelus ja laiemalt kogu ühiskonnas. Ühiskonna ja kultuuri mõtestamiseks uuri Haridusteaduste instituudi võimalusi.

Oliver Laas

Oliver Laas

Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor. Loe artikleid (8)