Kadri Kroon: kukeaasta vein

Toskaana päikseloojang I Foto: Moyan Brenn, Creative Commons

Päris tihti juhtub, et veinijanus klient tuleb veinipoodi küsima kukeveini. Ikka seda, mida viimase Toskaana reisi ajal küpressivaadete ja päikeseloojangu taustaks joodud sai, pudelil ilutsemas kaunis kukekleeps.

Chianti Classico

Chianti Classico on Chianti piirkonna suurim, esialgne üdiala, mille kaubamärgiks on kukeillustratsioon. Viimati uuendati kuke stilistikat kleepsul 2005. aastal. Tegelikult möödus eelmisel aastal 300 aastat, mil Medicite dünastia liige Cosimo III kuulutas välja alad, mis on sobilikud kvaliteetveinide tootmiseks. Kukk on küll pudelikaelal must – il gallo nero –, aga kukk siiski.

Gallo neroKuke pilti võivad oma pudelil kasutada ainult need tootjad, kes kuuluvad Chianti Classico konsortsiumi liikmete hulka. See on ühendus, mille liikmeks olemine on tootjate jaoks eluliselt vajalik. Katuseorganisatsioon aitab veini turundada ja garanteerib selle DOCG nõudmistele vastava kvaliteedi.

Paadunud veiniinimesena pean ütlema, et kogu maailma veinivaliku virrvarri seast saavad Chianti Classico ja selle satelliidid suhteliselt vähese tähelepanu osaliseks. Hiljuti tulidki Chiantid Itaalia kaubandusorganisatsiooni ürituse “Let’s drink Italian” raames Tallinnasse ise kohale. Sai mitmete heade veinimajade esindajatega veinijuttu puhutud ja nende parimad palad üle maitstud.

Ajalooliselt oli Chianti villitud fiasco pudelisse. See on selline vanakooli karahvin, mille ümber punuti õlgedest pudelikaitse. Fiasco oli vahepeal täiesti pildilt kadunud, nüüd panevad üksikud tootjad nostalgia mõttes veini taas fiascodesse. Ainult käsitööna tehtud pudeli hind on niivõrd kõrge, et põhimõtteliselt maksate veini ostes enamuse raha hoopis pudelitootjale.

 

Fiasco pudel I Foto: Giulio Nepi, Creative Commons
Fiasco pudel I Foto: Giulio Nepi, Creative Commons

Lihtne Chianti oli vahepeal lõtvade regulatsioonide tõttu etteaimamatu kvaliteediga punavein. 2013. aastal korrastati viimati veiniseadust, ajaloolise keskala reeglid Chianti Classico on kõige rangemalt sätestatud. Paigas on 75% Sangiovese reegel. Praktikas on enamus veinist sellest viinamarjast, vahest täitsa 100%.

Värvi jaoks lisatakse veidi Colorinot või maitsenüansi tugevdamiseks Canaiolot. Lubatud on ka rahvusvaheliste sortide kasutamine. Kujutage ette kui Sangiovesele on juurde poogitud 10% Cabernet Sauvignoni või Cabernet Franci. See muudab täielikult veini maitset ja jätab puhtad Sangiovesed maitsetugevuselt hoopis teise kaalukategooriasse.

Chianti Classico Riserva peab olema vähemalt 24 kuud vaadis laagerdunud.

Chianti veinid

Chianti Classico Gran Selezione

Veelgi kõrgem klass on uus Chianti Classico Gran Selezione, 2013. aastast eksisteeriv Riserva õilsam vend – ainult omakasvatatud viinamarjadest, 30 kuud laagerdust, miinimum 3 kuud pudelis, vähemalt 13% alkoholi. Esimesed selle kategooria veinid alles jõuavad Eesti turule.

Classico alal ei ole enam lubatud kasutada valgeid viinamarjasorte, muudes alatsoonides see tava jätkub. Ajalooliselt on piirkonnas punaste pehmendamiseks ikka Trebbianot ja Malvasiat lisatud.

Chianti veinid on lillelised ja vürtsikad, keskmise happe ja parkainesisaldusega.

Marjadest on tavaliselt esil kirss, ploom ja vaarikas. Vanemad veinid omandavad naha, alusmetsa ja animaalsuse noote.

Sangiovese viinamari I Foto: Wikimedia Commons (By http://www.flickr.com/people/sherseydc/ - http://www.flickr.com/photos/sherseydc/2939637726/, CC BY-SA 2.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=5099390)
Sangiovese viinamari I Foto: Wikimedia Commons

Chianti Superiore

Madalama saagikuse, kõrgema alkoholisiasalduse ja pikema laagerdusega Chiantid on müügil Chianti Superiore nime all. Chianti Classico alalt ei tohi Superioret teha, kõik teised alaregioonid küll võivad, aga regiooni nime Chianti Classico ei tohi sel juhul pudelil mainida.

Muud Chianti DOCG alad

Colli Senesi – viitab muidugi Siena linna ümbruse viinaamarjaaedadele. Ala sisse jääb Vino Nobile di Montepulciano apellatsioon. Sellega seoses jõuab Siena Chiantisse marjamaterjali, mis jääb Vino Nobile tegemisest üle. Tavalisele veinijoojale seega vihje, et Colli Senesi veine tasub alati proovida, nende kvaliteet võib uskumatult positiivselt üllatada. Juua võiks näiteks Félsina veine.

Rúfina – külmem kliima ja põllud asetsevad kõrgemal merepinnast, pinnase materjal mergel ja kriit. Siin on põllud Antinori ja Frescobaldi peredel, kes on ühtlasi ka piirkonna suurimad tootjad. Rufina veinid on rohkete maitsenüanssidega elegantsed joogid. Proovige näiteks Selvapiana veine.

Colli Fiorentini – Firenze ümbruse veinid on marjased, moodsa stiiliga ja tugeva iseloomuga. Paljud veinitegijad on rahvusvahelised lendavad veinimeistrid. Seega sobib selle ala vein Uue-Maailma veinide austajale.

Montespertoli – üks Colli Fiorentini alampiirkond, eraldi piirkonnana eksisteerib alles alates 2002. aastast.

Colli Aretini – Arezzo ümbruse uus ala, kust tulevad veinid on moodsa jõulise karakteriga. Palju eksperimenteerimist, kindlasti ei sobi vanakooli veini armastajale.

Colli Pisane – kerged ja õhemad veinid, kõige lähemad originaalsele Chiantile.

Montalbano – asub Carmignano DOCG ala sees. Sellega seoses jõuab veini palju head apellatsioonist ülejäävat Sangiovese marja.

 

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (22)