Tõnis Arro: kas töö juures magada on sobiv?

Pilved I Foto: Edward Stojakovic, Creative Commons

Mina magasin täna öösel üheksa tundi. See pole kergelt saavutatav tulemus, eeldab eelmisel päeval teatud füüsilist pingutust, sealhulgas näiteks mõnikümmend tuhat sammu, millest pooled tuleb teha värskes õhus. Aga selle tulemusena tunen ma end täna paremini kui nendel päevadel, kui uni on jäänud tavapärase kuue või seitsme tunni juurde. Teen paremaid otsuseid ja naeratan rohkem. Täidan ka ühe ammuse lubaduse selle kirjatüki näol.

Üks une eestkõnelejaid on üks maailma mõjukamaid naisi, Arianna Huffington, kes on kirjutanud ka raamatu “Sleep Revolution”. Huffington Posti asutaja kirjutab, et terve edukusele orienteeritud Lääne kultuur on une küsimustes samasugusel kollektiivseksel eksiarvamusel nagu kunagi uskudes, et maa on lame või tubakas on kasulik.

Tõsi, müüt “juhist kes vajab väga vähe uneaega” on küllalt levinud nii “linnas mis kunagi ei maga” kui meie kodusel Põhjamaal. Oleme küllap kõik kuulnud näiteks idufirma asutajast, kes töötab kogu aeg, kelle kohta keegi ei tea, kus ajavööndis ta parasjagu asub, sest ta saadab niikuinii e-kirju 24 tundi ööpäevas. Vähese unevajaduse ja suure töövõime vahel näib olevat tavateadvuses kindel seos.

Tegelikult on täna on piisavalt tõsiseltvõetavaid andmeid hoopis selle kohta, et inimesed ei ole kuigi efektiivsed ja hea töövõime juures, kui nad magavad liiga vähe ja vastupidi.

Pikem regulaarne uneaeg toob kaasa suurema produktiivsuse.

Arusaam sellest, mis on liiga vähe või parasjagu on viimaste uuringute valguses nihkunud. Selgub, et täiskasvanute unevajadus on 7-9 tundi ja võib olla üsna kindel, et magades pikema perioodi jooksul vähem kui 7 tundi kannatab nii töövõime kui üldine vaimne võimekus ja suureneb vastuvõtlikkus haigustele.

Teisisõnu – väljamagamata inimene on justkui vähem kaitstud ja vähem intelligentne, tema vaimne resurss ei ole täielikult tema käsutuses.

On andmeid ka sellest, et väljamaganud inimene on parem meeskonnamängija.

Amazoni juht Jeff Bezos on öelnud, et ta magab iga päev vähemalt kaheksa tundi, ja kui ta jõuabki seetõttu vähem otsuseid teha, on need märgatavalt kvaliteetsemad. President Bill Clinton on rääkinud, et tema kõige halvemad otsused on tehtud väsinud olekus. Murelikuks teeb Donalt Trumpi väide, et tema üle 4 tunni und ei vaja. Väljamagamata presidendi vead võivad olla ohtlikumad kui mõni ebaõnnestunud säuts.

Tänapäeval on edumeelseid firmasid – näiteks Aetna – kus töötajatele makstakse lisatasu kui nad tõestavad, et on 20 ööd järjest maganud vähemalt 7 tundi. Sellist une-lisatasu saab iga öö eest 25 dollarit (kuni 500 dollarit aastas). Firma tippjuht Mark Bertolini väidab, et nii saavutatav produktiivsuse kasv on selgelt mõõdetav.

Miks inimesed ei maga?

Hiljutises McKinsey uuringus leiti, et enamus juhte magas liiga vähe kolmel või neljal ööl nädalas. Üheks põhjuseks on paljude ettevõtete soov, et nende töötajad oleksid “kättesaadavad”, tihti tähendab see öiseid konverentsi- või telefonikõnesid, kuna korporatsioonid tegutsevad paljudes ajavööndites.

Teine põhjus on aga üldine hoiak, mis peab magamist ajaraiskamiseks. Vähene magamine tundub olevat võrreldav puhkusel mittekäimisega. Väide “ma pole juba mitu aastat puhkust võtnud” räägib justkui suurest töökusest ja pühendumisest.

Mida arvata magamistubadest moodsates firmades?

Tõestatud on, et 20-minutiline unepaus tööpäeva keskel parandab töövõimet. Arianna Huffington usub, et peagi on magamisruumid kontorites sama tavalised nagu konverentsiruumid. Aga ööpäevasest unevajadusest võib päevase unepausiga katta vaid väikese osa.

Mulle tundub, et on aeg sõnastada uus tööelu kvaliteedistandard – töötajasõbralik organisatsioon soosib terveid eluviise, sealhulgas sportimist, mediteerimist ja magamist, peaaegu kõiki neid saab võimaldada ka kaasaegses kontoris.

Tõnis Arro

Tõnis Arro

Tõnis Arro on headhunter ja coach, kes on asutanud ja juhtinud mitmeid ettevõtteid, korraldanud Pärnu juhtimiskonverentse, kirjastanud raamatuid, otsinud ja arendanud juhte juba üle kahekümne aasta. Partner personaliotsingu firmas Executive Lab. Tõnis kirjutab Edasi lugejatele talentide leidmise ja arendamise teemal. Loe artikleid (7)