Peeter Koppel: veel korra alanud aastast – ja veidi ka järgnevatest…

2017. a tulek tähendas seda, et investeerimiskeskkond tuli ümber defineerida. Läbi sai alanevate intressimäärade ja olematu inflatsiooni ajastu. Suure tõenäosusega visatakse nurka ka fiskaalne konservatiivsus ning orienteeritus globaliseerumisele. Ilmselt tekib surve läbi mitmete protsesside palgakasvuks kasumimarginaalide arvelt – protsess, mis Eestis on ettevõtjale teada-tuntud (ning mitte just meeldiv). Lisaks ei taha maailma tõsiseimad tarbijad enam oma võlakoormat kasvatada – pigem vastupidi.

Hiina mees

Kui kõik eeltoodud arengud kokku panna, siis lootus finantsturgudelt järgneva kümnendi jooksul midagi fantastilist oodata, ei ole põhjendatud. Madalad intressimäärad ei ole suutnud erasektorit laenama panna. Üks pikk tsükkel, kus erasektor muudkui laenas ja laenas on seega läbi. Samas näiteks riikide võlakoorem on jätkuvalt kulme kergitama panev.

Ajalooliselt on raske nimetada kasvõi üht juhtumit, kus „kõik on kõigile liiga palju võlgu“ situatsioon ei oleks lõppenud järsult kiireneva inflatsiooniga.

Praeguse seisuga näib see eeldavat järgmist (deflatsioonilist) šokki. Hetkel suudetakse süsteemi vee peal hoida. Seega – mitte veel.

Nafta hinna tasakaalupunkt näib olevat järgneva paari aasta kontekstis ca 55 dollarit barrelilt

Kuigi Ameerika Ühendriikides nö. mittekonventsionaalsetest allikatest saadav toornafta tootmine võiks kasvada, kipuvad valemi teises pooles olevat naftatööstuse investeeringute vähenemine ja end kokku võtnud OPECi (ja sõprade) poolt läbi viidav tootmismahtude vähendamine. Seega käesoleva aasta teisel poolel on „tünnid tühjemad.“

USA dollar (USD) on elu ja tervise juures

Dollarit aitab eeskätt intressimäärade erinevuse (võimalik) kasv ning pikemaajalised majanduslikud trendid.

Hiina majandus on habras ja tasakaalust väljas, samas…

…rasket maandumist ei paista, sest sealsetel majanduspoliitika ohjajatel on piisavalt kuiva püssirohtu, et igasugune maandumine võiks järgneva paari aasta lõikes olla pigem pehme.

Pikem perspektiiv tekitab muret, sest viimasel ajal pole hiinlased enam rakendanud neile edu toonud pikalt ettevaatavat majanduspoliitikat. Mainitud majanduslik globaalne suurjõud vajab pakkumispoole reforme – madalamaid makse ning väiksemat nende samade ohjajate poolset sekkumist.

Sõnasõda USA ja Hiina vahel

Suurim uus ja samas ka kõige tõsisem geopoliitiline risk näib olevat sõnasõda maailma kahe majandusliku suurjõu USA ja Hiina vahel. Ameeriklaste uuele presidendile on kombeks aeg-ajalt Hiina kohta halvasti öelda. Hetkel on täiemahulisest (globaalsest) kaubandussõjast veel selgelt vara rääkida, kuid see on miski, mis sunniks taas keskkonda ümber defineerima.

ISIS

ISIS püsib probleemina, kuid ei saa välistada, et selle nähtuse lüüasaamine on lähedal. Sellisel juhul on oluline, et piirkonnas ei tekiks võimuvaakumit. Osad spetsialistid peavad sellisel juhul problemaatiliseks seda, kuidas saavad omavahel läbi Türgi, Venemaa ja Iraan. Nimelt seda olukorras, kus Türgil tekib (taas) tahtmine aktiivsemalt kurdidele koht kätte näidata.

Euroopa

Euroopas on valimiste aasta ning eelmine aasta tõestas, et läbi demokraatlike protsesside võivad toimuda ka arengud, mida keegi ei oota. See on loomulikult sundinud edaspidi tõsisemalt võtma ka suhteliselt väiksema tõenäosusega sündmusi.

Samas on aasta perspektiivis väga ebatõenäoline, et poliitilise spektri äärealadelt võimu juurde saavad tegelased suudaksid (selle sama aasta perspektiivis) tekitada tõsise ohu kas Euroopa Liidu, euroala või Euro püsimisele. 

 

Peeter Koppel

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Kord kuus kirjutab Peeter Koppel Edasile majandusteemalise kolumni.


Loe artikleid (15)