Peeter Koppel: 2017 – kuidas edasi? Majandus

Käesolev aasta on tõestanud peamiselt kahte asja. Esiteks seda, et realiseeruda võivad ka stsenaariumid, mille tõenäosus on väga madal. Teiseks aga seda, et selliste stsenaariumite realiseerumine defineerib keskkonna ümber.

Peeter Koppel
Peeter Koppel

Loomulikul on just sellises keskkonnas keeruline rääkida tulevikust – ega seda peagi tegema kindlas kõneviisis. Võib vast suisa öelda, mida kindlamas kõneviisis majandusest (ja/või finantsturgudest) räägitakse, seda suurema skepsisega võiks rääkijasse suhtuda. See, kui kellelgi on oma kapital mängus, kipub muide selle kindla kõneviisi kasutamise osas päris hästi distsiplineerima.

Aga järgnev aasta?

USA

Esiteks ilmselt ei üllata, et suure tõenäosusega saab pealkirju domineerima paljultki USA. Mitte, et see ei oleks sisuliselt kogu aeg nii olnud, kuid uue administratsiooni majanduspoliitiline suunamuutus hoolitseb selle eest ise. Praeguse seisuga võib öelda, et oodata on märgatavat fiskaalset impulssi ning soovi parandada oma konkurentsivõimet ja tootlikkust.

Euroopa

Teiseks, ilmselt kipuvad Euroopas pealkirju domineerima valimised. Nüüd siin võib olla kaks erinevat arvamust. Esiteks võimalus, et jätkub käesoleval aastal alguse saanud trend ning valitsema pääsevad üha värvikamad tegelased. Teine võimalus, et suudetakse vanaviisi edasi tiksuda. Nii või teisiti on ebatõenäoline, et valimiste-aasta oleks see, kus hädavajalikke reforme teostama hakataks. Samas ilmselt hoitakse Ühendriikidel silma peal, sest kui sealne fiskaalne impulss peaks hästi mõjuma, tekib ühel hetkel kiusatus Euroopas midagi analoogset katsetada.

Hiina

Kolmandaks on tõenäoline, et Hiina eemaldub edaspidigi (puhtalt) ekspordile orienteeritud majandusmudelist. Sisetarbimise ja teenuste osakaalu kasv on selgelt loogiline. Samas ei saa seda eksporti päris ära unustada, sest maailmas on kasvamas protektsionistlikud meeleolud ning see võib Hiinale haiget teha. Ebameeldivad on selle hiiglasliku majandusjõu jaoks ka suurevõitu erasektori võlakoorem ning tõusvad intressimäärad.

Jaapan

Jaapani hädadele võiks Ühendriikde tugevat dollarit soosiv poliitika leevendust tuua. Nõrgem jeen on miski, mida pole ammu nähtud ning mida eksportöörid ootavad kui hingeõnnistust. Kas on eksport ainus, mis selle riigi võiks (vähekenegi) kasvama saada.

Aga mida peaks selle kõige juures tegema investor?

Esiteks on surve intressimäärade kasvule. Jah, isegi Euroopas. Kuigi kasv jätaks intressimäärad ka Euroopas ajaloo mõistes ülimadalale, võib tõus siiski võlakirjainvesteeringuid mõjutada. Seega see valdkond nõuaks üle vaatamist, et mitte öelda valimistumist. Samuti näib, et dollar kipub tugev olema ning vähemalt euro vastu on edasine tugevnemine tõenäoline.

Seega, kui investoril on (portfellis) täna avatud dollaririsk, siis pigem on see positiivne.

Aktsiate osas on teatud küsimärke. Euroopa aktsiad on suhteliselt odavamad kui USA omad. USA aktsiad on ka ajaloolisse konteksti panduna fundamentaalselt kallivõitu.

Neid kahte asjaolu ja kõike eeltoodut arvestades peaks euroopa aktsiatesse hästi suhtuma.

Siin on aga üks „aga.“

Nimelt kui USAs on „rikkuse loomise masin“ vähemalt mingil moel töökorras, siis Euroopas on see asjaolu vägagi küsitav. Seega võib asjaolu, et USA aktsiad kauplevad oma euroopa sõsarate suhtes preemiaga, olla mitte ajutine nähtus vaid midagi enamat.

Peeter Koppel

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Kord kuus kirjutab Peeter Koppel Edasile majandusteemalise kolumni.


Loe artikleid (15)