Alex Ljadov: divas, cover shoots & drag queens

Modern Weekly China fotosessioon

Suured diivad – Mariah Carey, Naomi Campell, Cher, Beyonce jt. Need on nimed, mis peale selle hiiglasliku sõna kasutamist esimesena pähe torkavad. Nende sassy personality ning mõnikord over the top nõudmised on saanud omadusteks, mida meediale meeldib üles puhuda ja miljonid fännid armastavad. Kuid miks on selline käitumine n-ö suurte isiksuste puhul aksepteeritav, kuid tavainimese puhul peetakse seda ühiskonnas ebaviisakaks?

Arvatavasti puudub sellele küsimusele sulaselge vastus, kuid leian, et nad tõusid rambivalgusesse erineval ajaperioodil. 80-90ndatel puhusid hoopis teised tuuled ning verbaalselt enesekindlatele/šokeerivatele avaliku elu tegelastele andestati kordades rohkem, kuna massimeedia ja otsisngusüsteemid polnud veel nii arenenud, et iga pisike eksimus sekunditega üles kaevata. Samuti oli julgus oma arvamust selgesõnaliselt avaldada naiste seas mingil määral uus ja kindlasti liberaliseeriv ning seega lubati palju rohkem, kui 2016. aastal.

Kindlasti ei taha ma öelda, et tuleb olla viks ja viisakas ning oma iseloomu ühiskonna normide raamidesse paigutada. Ei!

PERSONALITY on edu võti, sest kuidagi tuleb miljonite inimeste seas ju meelde jääda. Samas peavad olema ka tasemel oskused ja viisakus, see jääb tänapäeval kindlasti kõigile silma.

Igas töökeskkonnas levib gossip ning kunagi ei või teada, kes on kellega tuttav. See tähendab, et kõik inimesed on võrdsed ja me kõik oleme tulnud täpselt samast kohast ehk isegi kui sinu töö positsioon on kõrge(m), ei anna see õigust koristajaga nipsakalt käituda.

Olen kordades kuulnud meikaritelt lugusi, kuidas modellid on nende assistentidega diivatsenud. Kuid assistendid räägivad sellest oma ülemusele ja see jõuab omakorda peameikarini, kes omakorda on kindlasti sõber juuksuri, fotograafi, stilisti ja creative director‘ga. Lõppkokkuvõttes teab terve set, et modellil puudub respect selle ühe töötaja vastu.

Sellel suvel pildistasin tühjas Midtown klubis club kid kultuuri editorial’it ja kaant Modern Weekly China ajakirjale. Fotograafiks oli endine modell, kes hetkel pildimaailmas lained lööb Ethan James Green ning stilist Clare Byrne. Olin ainuke modell, aga et olustik reaalsem tunduks, oli set’il 15-20 drag queeni. Samuti oli tänavalt krabatud hulganisti extraid, et tühje ruume täita.

Pildistamisele sisenendes olin otsemaid lummatud glitterist, sulgedest, ekstravagantsetest kontsakingadest, võimsast garderoobist, mis neid ladyboy‘sid ümbritses. Samuti olid nende näod kui Picasso kunstiteosed.

Alguses ma natuke pelgasin end tutvustada, sest olin hüpnotiseeritud nende persoonast, kuid meigitoolis tegin juttu ühe noorema poisi Meetkaga. Selgus, et meil oli palju ühiseid tuttavaid ning Meetka tutvustas mind oma teistele sõpradele. Kõik nad suhtusid minusse hästi, kuid siiski hakkas silma paar drag queeni, kes natuke bitchy’sid looke mulle heitsid ja silmi pööritasid. Hiljem sain teada, et nende klubikultuuris oli kaks gängi, kes omavahel läbi ei saanud. Mina olin tutvust teinud ladyfag poistega, kellest mõned on tänaseni mu head tuttavad. Mida aeg edasi, seda rohkem oli tunda nende omavahelist tension’it.

Lõpuks hakkasime pildistama!

Shoot oli üles seatud niimoodi, et igal shot’il on keskel üks drag queen koos minuga ja teised on background’il. Nagu võis arvata, siis paari pildi möödudes hakkasid taustal olevad kuningannad virisema ja ükshaaval keeldusid pildistamast. Kuulsin complaint‘e: My time is valuable, i have to leave, i have an event 9pm, i did not come here to be in the background, when is my solo shot jne.

Asi läks lõpuks sinnamaani, et stilist tuli minu juurde ja vabandas: Sorry Alex, these queens are being so extra, but we really have to get their solo shots done, otherwise they will leave. Is it ok if we shoot your cover last?

Oma peas tahtsin öelda – absoluutselt mitte!, kuid suust tuli sõbralik of course.

Järgmised neli tundi ma lihtsalt passisin ja ootasin, millal ma oma kaant pildistada saan, mis tegelikult oli kogu päeva tähtsaim pilt. Aga siit tulebki moraal, et igas olukorras tuleb teha kompromisse ning isegi kui oled kogu tralli tähtsaim lüli ei maksa diivatseda.

Viimaks 11 öösel jõudis kord minuni.

Terve tiim tänas mu kannatlikkust ning sooja tähistaeva all lõpetasimegi oma sündmusterohke päeva. Klubisse tagasi kõndides vandus stilist: I am never working with drag queens ever again! Seepeale oli mul hea meel, et tulin neile vastu, sest südames teadsin, kui hinnatud viisakas käitumine on.

Mõõdukas sassiness on positiivne omadus, kuid kombeid ei tohi kunagi unustada ning päeva lõpuks väärtustatakse seda kordades rohkem, kui difficult modelli, kelle nõudmisi on võimatu täita.

Samuti võin siin näiteks tuua, et ka supermodelle on töödelt cancelled‘tud just seepärast, et nende nõudmised olid ridiculous ning neid on asendatud new faced‘ga. Igas valdkonnas on ukse taga rivis trobikond rohelisi agaraid noori, kes on valmis vana kala oma poodiumilt maha lükkama. Kui inimene on saavutanud teatud positsiooni ükskõik, mis alal, siis tuleks oma aega tolles hetkes väärtustada, hinnata ning iga hinna eest välja teenitud tiitlitest auga kinni hoida.

Stay fab, Alex
instagram@alexandraelizabethljadov
snapchat@alexandraljadov 

Alex Ljadov

Alex Ljadov

Alex Ljadov on maailmarändur, kelle reisikohver paikneb hetkel boheemlaslikus West Harlemi korteris. Aeg-ajalt kirjutab ta Edasile oma tegemistest modellimaailmas ja kreatiivsest elust originaalsuse mekas New York’is. Loe artikleid (19)