Ameerika päevik: lühike pidu

Helistab Adrian.
Adrian: Hi Marko, how are you doing?
Mina: Hi Adrian, thanks! Doing good! How are you doing?
Adrian: Thank you, Marko! I am good too! What are you doing on Tuesday evening?
Mina: Tuesday, Tuesday…
Adrian: Let’s go to my friend’s house to watch the presidential election TV show together. And bring your family!

Loomulikult! Need presidendi valimised huvitavad mind väga.

Ja imelikul kombel kohalik rahvas kuidagi ei taha sellest asjast üldse rääkida siin. Kui olid need kolm teledebatti, siis ma ikka järgmisel päeval küsisin mõne käest, et noh, kas vaatasid ka ja mis sa arvad. Aga ei arvatud eriti midagi. Põhiline vastus oli umbes nii, et ah see jah, nonoh, saaks see asi juba ükskord läbi.

Ehk siis, et niisugune täiesti ümbertnurga udune vastus, et ei saa aru sedagi, kas inimene üldse vaatas seda debatti või ei.

Eelvalimised Clevelandis I Foto: Marko Mäetamm
Eelvalimised Clevelandis I Foto: Marko Mäetamm

Samas – siin on inimestel komme panna oma majade ette silte kandidaatide nimedega, keda nad toetavad. Hamiltonis on rohkem Clintoni silte, Hamiltonist väljas, ehk siis maakohtades, on valdavalt Trumpi sildid. Nii et inimesed ikka justnagu väljendavad ennas küll ja päris selgelt. Või on siin siis kahte sorti inimesi – need, kes ennas väga selgelt väljendavad ja need, kes ei taha seda millegipärast teha ning puhtjuhuslikult olen ma sattunud rääkima just nende viimastega. Täiesti võimalik…

Teatud puhkudel on nende kidakeelsusel muidugi ka täiesti arusaadavad põhjused. Näiteks üks väikeõlletootja ja kohaliku ülipopulaarse õlleka omanik rääkis mulle, et üks teine väikeõlletootja ja eduka õlleka omanik kusagil naaberlinnas oli riputanud oma õlleka aknale enda presidendikandidaadi sildi ja võib nüüd poe kinni panna, sest tal pole seal linnas enam peaaegu ühtegi klienti. Minu tuttav õllemeister tahab aga edasi elada ka pärast ükskõik mismoodi lahenevaid presidendivalimisi ja seetõttu seisab tema õllesaali seinal lihtsalt ja lakooniliselt: “GO VOTING!” Tegelikult ta mulle sosinal isegi ütles, kelle poolt ta on. Võtsin seda mõistagi suure usalduse märgina, ütlesin talle kelle poolt mina hääletaks kui ainult saaks ja ostsin temalt veel ühe õlle. Ja peale seda veel ühe õlle ja siis veel ühe, nagu see asi ikka käib.

Teisipäev, 8. november.

Presidendi valimise teleshõu algab kell 7 õhtul. Stardime Hamiltonist kell 6, sest Adriani sõbra majja on umbes 40 minutit autosõitu ja tahaks seda värki näha ikka kohe päris algusest peale. Ja kusagilt tuleb osta veel ka mingi vein, sest nii tähtsat päeva tuleb ju ikka korralikult tähistada.

Sõidame nii, et Adrian ja tema naine kumbki oma autodega, sest nad tulid hommikul eraldi aegadel kodust välja ja kumbki ei taha oma autot linna jätta. No ja meie neljakesi ikka oma ilusa punase rendivolkswageniga, millel on automaatkäigukast ja 2,5ne mootor ning mis rüüpab siinsetel mägistel teedel bensiini nagu loom, aga et bensiin on siin imeodav, siis pole sellel mitte mingisugust tähtsust.

Erinevalt Adrianist ja tema naisest sõidame meie oma GPS-i juhtimisel mingeid pimedaid kitsaid ja käänulisi x-teid mööda, aga kohale jõuame ometi peaaegu ühel ajal. Täpsemalt nii, et kõigepealt Adriani naine, siis meie ja seejärel Adrian. Ja kõik erinevatest suundadest! Vot Ameerika!

Vastuvõtt on kuninglik – laud lookas kõikvõimalikest mõeldavatest roogadest, üüratu valik alkoholi, külalisi muudkui tuleb ja tuleb ning õhtu lõpuks on plaanitud veel mingisugune vägev üllatus. Nagu uusaastaöö ma ütlen!

Joome veini ja ajame small talk’i. Telekas loetakse osariikide kaupa hääli.

Mina: Vaata, Adrian! Trump juhib!
Adrian: Nendes osariikides ta juhib jah, aga suured ja olulised osariigid alles tulevad!
Mina: OK…

Vein läheb hästi. Valget, siis punast. Siis jälle valget. Vahele šampust. Mõnus! Telekas aga numbrid muudkui jooksevad.

Mina: Adrian, kuule! Vaata, Trump on ikka ees ja veel suurema vahega! Mis sa arvad sellest asjast?
Adrian: See ei näita praegu veel midagi, põhilised hääled allest tulevad!
Mina: Ahah, selge…
Adrian: Mis sa muretsed, joo parem veini! Pidu on!

Vahepeal käiakse peo peremehe juhtimisel korrus allpool, kus on Bob Dylani kuulamise tuba ja seal saab teha natukene suitsu. Siis jälle tagasi teleka ette. Veel veini! Šampust ka! Tõesti äge pidu!

Peale järjekordset Bob Dylani toas viibimist tagasi teleka tuppa jõudes… ei saagi aru nüüd… kuidagi vaikseks on jäänud…

Mina: How is it going?

Keegi ei vasta.

Tegelikult, mis siin vastata. Numbrid telekas näitavad, et peaaegu kõik osariigid on oma hääled andnud ja Trump juhib täiesti kindla edumaaga. Ja reporterid ei tee enam üldse nalja ning nende näod on ka hoopis teistsugused kui enne.

Mingi hetk näen, et peremees sulgeb köögis lahtisi veinipudeleid.

Siis hakkavad külalised ükshaaval ja ilma igasuguse ameerikapärase tseremoonitsemiseta lahkuma. Niimoodi asjalikult ja töiselt, justnagu poleks äsja mingit peomelu üldse olnudki. Adrian ja tema naine on ka juba läinud.

No eks peab siis ka vist minema hakkama. Pikk tee sõita ja pime ning homme vaja vara üles tõusta… Jajah, olemegi kauaks jäänud…

Tegelikult peaks nagu peremehele ka midagi ütlema, et thank you või nii, aga teda ei paista enam kusagil. Ju ta siis läks jälle sinna suitsetamise tuppa Dylanit kuulama…

Marko Mäetamm

Marko Mäetamm on hetkel Ameerika Ühendriikides resideeruv kunstnik. Tema töödes leiab kommentaare nii ta isiklikule elule kõige intiimsemal tasandil kui ka teda puudutavatele-mõjutavatele sündmustele meid ümbritsevas ühiskonnas laiemalt. Hetkel loob ja juhendab üliõpilasi Colgate University-s, kirjutab ning joonistab Edasile iganädalaselt kommentaare sellest, mis tundub tema arvates oluline ja mis võiks korda minna ka Edasi lugejatele.

Mäetamme senistest tegemistest saab ülevaate tema kodulehel: www.maetamm.net

Marko Mäetamm

Marko Mäetamm

Mäetamm Marko on kunstnik. Tema töödes leiab kommentaare nii ta isiklikule elule kõige intiimsemal tasandil kui ka teda puudutavatele-mõjutavatele sündmustele meid ümbritsevas ühiskonnas laiemalt. Hetkel tegutseb Tallinnas ja valmistab ette osalemist mitmetel grupinäitustel väljaspool Eestit. Marko kirjutab ja joonistab Edasile sellest, mis tundub tema arvates oluline ja mis võiks korda minna ka Edasi lugejatele.


Loe artikleid (71)