Iraani avastamas

“Meil on riigis palju olulisemaid probleeme kui õlle müügi legaliseerimine. Vaja oleks elavdada majandust, luua uusi töökohti ning tulla välja rahvusvahelisest isolatsioonist. Uus valitsus peaks kiiremini tegelema rahva jaoks oluliste teemadega.”

Nii rääkis 25-aastane Iraani arhitektuuri tudeng Ali Isfahani kesklinna pargis asuvas coffee-shopis, kus peamiselt juuakse tegelikult hoopis teed.

“Me oleme suur rahvas (Iraanis elab 79 miljonit inimest), meil on suurepärane kultuur ja ajalugu, me oleme rikas riik tänu oma nafta ja kullavarudele, me oleme haritud rahvas, aga millegipärast oleme suutnud ennast mängida maailmas nurka ning nüüd ise kannatame selle all nii majanduslikult kui sotsiaalselt,” jätkab Ali kirjeldamaks viimaste kümnendite elu ajatollade ja populistide juhitud shiitlikus islamivabariigis.

Imam Square, Isfahan, Iran I Foto: Creative Commons https://flic.kr/p/nznUBa
Imam Square, Isfahan, Iran I Foto: Creative Commons https://flic.kr/p/nznUBa

Iraan muutuste küüsis

Aga tegelikult on Iraan täna muutuste küüsis. Eelmise aasta juulikuus tehtud kokkulepe juhtivate tööstusriikide ja Iraani vahel, kus viimane lubas vaatlejad lõpuks enda tuumajaamadesse, on süstinud iraanlastesse optimismi tuleviku osas, mida ei varjuta enam pea 10 aastat kestnud majandussanktsioonid, mis on viinud riigi majandusliku kollapsi äärele. Sanktsioonide mõju on näha Iraani tänavatel igapäevaselt.

Puudub näiteks võimalus maksta rahvusvaheliste pangakaartidega või võtta välja viimastega sularaha, inflatsioon on teinud igast inimesest miljonäri (mis väljandub küll kahjuks ainult paksudes katteta rahapakkides), nii auto- kui lennukipark on 20-30 aastat vanad, ühiskonnas töötavad kõrgelt haritud insenerid autojuhtidena jne. Kõik see peaks tulevikus muutuma, kui valitsus jätkab viimaste aastate poliitikat, mida alates 2013. aastast on toetanud riigi uus president Hassan Rohani.

Loomulikult ei tasu muutuste kiiruse osas olla naiivne  – Iraan on endiselt konservatiivne islamiriik, mida sisuliselt juhivad usujuhid.

Võimalikud muutused võtavad siin aega ning suurem avatus läänemaailmale (loe: võimalik konservatiivsete islamitavade kadumine, regionaalse liidrikuvandi nõrgenemine) ei pruugi olla kõikidele ühiskonnakihtidele ja eriti usujuhtidele üldse vastuvõetav.

Samuti ei tasu loota, et vähemalt niikaua, kui lääneriigid toetavad Iisrali õigust eksisteerida, ei tunnista enda kahepalgelist poliitikat Lähis-Idas ega Iraani kui regionaalselt suurvõimu (koos õigusega tuumarelvale) on lääneriikide ja ajatollade suur sõprus ulmekirjanduse mängumaa. Kuid samas tundub, et mõõdukas kooseksisteerimine ühisel maamunal on siiski jälle üle pika aja võimalik.

Iraanlaste esmane kontakt välismaailmaga on turist

Lisaks internetist saadud tutvustele (Facebook on seal keelatud) on esmaseks reaalseks kontaktiks iraanlaste ja läänemaailma vahel kultuurihuvilised turistid, kes on Iraani enda jaoks avastanud. Turistide arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 4 korda.

Jah, loomulikult tuleb arvestada, et külastajate arvu baastase on väga madal, kuid siiski – praeguste trendide jätkumisel on varsti peale Saksa, Prantsuse ja Austraalia (ja Eesti) vähestele turistidele võimalik kohata Iraanis hulganiselt ka teiste riikide turiste.

Lääne inimesel ei ole raske luua kontakti kohapealsete iraanlastega – paljud neist tulevad tänavatel ise ligi ning uurivad alustuseks külastaja päritolu kohta ning seejärel alustavad diskusiooni mis võib võtta erinevaid vorme ning liikuda poliitikast läbi kultuuriajaloo spordini.

Meeldivaks teeb vestlused fakt, et inimeste huvi on tõepoolest siiras.

Kuna täna puudub Iraanis igasugune turistidele suunatud alatu tänavakaubandus mille eesmärgiks on tavaliselt turiste nöörida, ei pea kartma, et sinu vestluskaaslasel on tagamõte sulle midagi pähe määrida. Siiras huvi teeb suhtlemise meeldivaks ning rikastab vestluskaaslasi kahepoolselt.

Iraani ühiskond elab kaksikelu

Väljaspoole paistavad välja konservatiivsed kohustuslikud kehakatted, mošeed koos imaami lauluga, mis kutsuvad mitu korda päevas palvele ja erinevate valitsus- ja usutegelaste pildid tänavatel (meenutades aeg-ajalt Breznevi, Lenini ja Savisaare pilte Tallinna tänavatel).

Kodune elu on paljudel iraanlastel väidetavalt oluliselt liberaalsem.

Selle tunnistuseks oli ka fakt, et nii kui pärslannad Teheranis Kiievisse suunduvasse lennukisse istusid, rändasid nende peakatted otsejoones käekotti ning rättide alt ilmusid välja hoolikalt ja maitsekalt sätitud soengud. Muuseas, lisaks soengutele panustavad iraanlannad suurel määral (maitsekale) kosmeetikale ning ehetele. Kui avalikult räägitakse ühte juttu, siis kodus ollakse sõprade keskel oluliselt avatum. Siiski, kuna represiivorganina tuntud kombluspolitsei üritab enda agente sisse sööta ühiskonna erinevatesse kihtidesse, on inimesed teatud teemade käsitlemisel ettevaatlikud.

Kuigi islam on olnud alates 1979. aasta Islamirevolutsioonist alates riiklik ideoloogia ning olnud ka peamine religioon alates 7-10. sajandist, näevad iraanlased ennast paljuski ka Pärsia impeeriumi järeltulijatena, kes aastasadu tunnistasid zoroatrismi – ühte maailma vanimat ainujumalat tunnistavat religiooni.

Tänase Iraani paljud vaatamisväärsused Shirazis, Jazdis ja iidses Persepolises meenutavad kas Pärsia impeeriumi hiigelaegu või zoroatristide pühapaiku. Kuid ka islami viimaste sajandite võidukäigust annavad tunnistust kaunid mosaiikidega kaunistatud keskaegsed mosheede kompleksid, millede pärliks võib pidada Isfahanis asuvat Naqsh-e Jahan väljakut. Iraanlaste ajalooline horisont on mõõdetav aastatuhandetes, sestap on ka nende ajakäsitlus ja identiteet segunenud erinevate sündmustega, kultuuridega, religioonide ja valitsejatega.

Foto: Creative Commons https://flic.kr/p/xLyfF6
Foto: Creative Commons https://flic.kr/p/xLyfF6

Iraanlaste tegelikku jõukust (või vaesust) ei näe tänavalt, kuna nende majade keskpunkt on kinnine sisehoov, mille ümber asuvad magamistoad. Nende kodusid kaitsevad tugevad metalluksed, mille taha on nad end hoidnud nii mongolite rünnakute eest 13. sajandil kui ka salapolitsei eest 20. sajandi lõpus.

Uksele koputamiseks on väljaspool kaks erineva metalse häälega konksu, mille abil saab tuvastada, kas ukse taga on mees või naine.

Islami kombe kohaselt ei avata vastassugupoolele ust, vaid uksele koputajale peab ukse avama samasooline majaelanik.

Kui enamus maailma moslemitest on sunniidid, siis iraanlased on šiidid. Kuigi mõlemad tunnistavad prohvet Muhamedi kui Jumala prohvetit, on neil mõnevõrra erinev käsitlus sellest, kes need Muhamedi järeltulijad on, kes pretendeerivad prohveti sõna edasi viimast.

Kuigi oleme harjunud uskuma, et peamised moslemite vaenlased on uskmatud ehk kristlased, tundus kohapeal, et sunni-šiiti (loe: Iraani-Saudi Araabia) vastasseis on oluliselt põhimõttelisem. Kui lisada siia juurde veel ka tilk päevapoliitikat ning regionaalpoliitilist ambitsioonikust, on tuline vastasseis selgelt hoomatav ka tavainimeste retoorikas.

Kuid suurim vaenlane on ikkagi Daesh, kes väga turvalises ühiskonnas elama harjunud iraanlastel seas tekitab siiani suurt hirmu.

Õnneks ei ole Daesh enda haardeid Iraani ajanud veel ning iraanlased ei pea sukelduma sõjakoledustesse. Nagu öeldud on Iraan väga turvaline nii kohalikele elanikele kui ka turistidele, võrreldes kõikide teiste maadega, mis lähipiirkonnas on.

Soe kliima – ja vaid pooletunnine ajavahe Eestiga! -,  väga huvitav kultuuriprogramm, sõbralikud inimesed, eksootiline ühiskond ning soodne kohalik hinnatase teevad Iraani kindlasti üheks pärliks reisigurmaanide seas.

Soovides aru saada islamimaailmast rahulikult, ilma paanikata, eelarvamuste ja hirmuta on kindlasti hea alustada Iraanist kui Lähis-Ida suurima elanikkonnaga riigist. Kui loodetud välisinvestorid sooviksid ja ajatollad lubaksid ka Pärsia lahe äärde ehitada veel ühe suure basseiniga hotelli, kus on lubatud oma bikiinides naisega vette hüpata, oleks Iraan koht kuhu läheksin ka järgmise aasta sügisesel koolivaheajal perereisile.

3 meest, 3 naist ja 7 koolipoissi Iraani avastamas
3 meest, 3 naist ja 7 koolipoissi Iraani avastamas

 

Sul on sõpru, kellele meeldib uusi paiku avastada? Jaga artiklit ja inspireeri neid.