Inimene kogub hetki, kui teeb rutiinist midagi teistmoodi. Kui sõidan otseteed, siis Viimsist Kaagjärve külla Valgamaale jõudmine võtab aega 3 tundi, aga juhtus nii, et sõitsin seekord laupäeva öösel vastu pühapäeva ning see sõit kestis vaid 2 tundi.
260 kilomeetrit aitab Renaul Cliol sellisel kiirusel läbida läbi kella keeramine. Kruttisin kohale jõudes Clios käsitsi kella tund tagasi, kella seitsmest sai kell kuus. Vägev hetk, kui valitsed aega. Aga muidu pole ma kunagi kella keeramisele ülearu tähelepanu pööranud, sest pean igapäevast rutiini tähtsamaks ühest väikesest võnkest.
Nii nagu lapsed ja loomad vajavad ülitäpset rutiini, nii vajab seda tegelikult ka täiskasvanud inimene.
Loomulikult on hea, kui iga päev on isemoodi ning kogu aeg saad isikliku vau efekti, aga tegelikult vajab keha ja aju korda.
Rutiini all mõtlen ma eelkõige ühesugust ärkamise kellaaega, korralike toidukordi ning ühesugust uinumise kellaaega ning kombestikku. Päevad, mis on mõnusalt ühesugused, on ülitähtsad terve närvisüsteemi ja rahuliku meele omamisel. Vähemalt minul ning selles suhtes on maaelu linnaelust kindlasti parem. Päevades on kindel kord, mida ise juhid.
Üks kõige tähtsam reegel, mis mul on, on see, et ma pean vara magama saama.
Viimane piir on Aktuaalne Kaamera, kuid veel parem, kui ma juba ca kell kaheksa, pool üheksa uinun. Kui nii läheb, siis kella kolmeks, neljaks öösel olen ma nii välja puhanud, et tunnen nagu võiksin paljaste kätega maailma teistpidi pöörlema keerata. Ma olen õrna unega, aga mind ei häiri ülesärkamised, ma jään uuesti magama, kui ma olen õigel ajal magama läinud. Mind ei häiri pisitütar samas toas, sest see oleks umbes sama, kui inimest häirib ta ise. Lihtsalt kõige tähtsam on, et ma saaksin enda mõistes õigel ajal magama. Loomulikult pole see viisakas ega võimalik näiteks kõigil sumedatel suveõhtutel, kui külalistega juttu puhume, aga igale rutiini rikkuvale päevale peab järgnema mitmeid rutiinseid päevi. Ainult läbi rutiini võib inimene olla pikemaajaliselt õnnelik.
Teine oluline nüanss on söögikordade kord.
Mul siis kell 7.30, kell 11.30, kell 15, kell 18.30 ning suvel, kui päevad on pikad ka kell 21. Loomulikult need kellaajad kõiguvad pool tundi, aga laias laastus nii on ning vahepeal ma midagi ei näksi. Söön palju, ma armastan süüa.
Toidukordade rutiin on inimese kehalise funktsioneerimises väga oluline, sest kui seedimine on korras, siis on kõik korras. Vähemalt tavatsevad paljude vanainimesed seda korrata. Minu kõht vajab hommikuti tugevat täidet, näiteks omletti või putru ja siis päevale täiega vastu.
Loomulikult on rutiin ka igav, teinekord väsitav ka, aga see loob struktuuri selleks, et päevas saaks võimalikult palju tehtud ning võimalikult palju mõtteid mõeldud. Inimese eluiga on väga lühike, kõige paremas mõttes on iga päev arvel. Kella keeramise teemast on palju tähtsam igapäevane rutiin. Vähemalt mulle on, sest kui iga päev on erineva pikkuse ja korraga, siis ma väsin ja muutun pahuraks.
Rutiin teeb õnnelikuks. Nii kitsed, kanad, koerad kui ka minu.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (151)
