Mart Kase: Mona naeratus

Mona I Foto: Mart Kase

Käes on pimedus ja tuul. Taevas on näha vähe päikest. Tulemas on paar kuud, kui inimeste peades võnguvad mõtted, et küll on raske Eestis elada ning eriti raske on maal, sest õues viibida tuleb olenemata ilmast.

Siin tuleb olmega tegeleda 365 päeva aastas. Loomulikult on tegelikult elu sinu ümber täpselt nii lihtne või raske, kui on mõtted sinu enda peas ja varustus sinu keha ümber. Esitan mõned isiklikud tõhusad vahendid igasuguse negativismi eemale hoidmiseks. Kõigepealt füüsilised abimehed ning siis ka positiivsed tundmused.

Eesti kliimas maaelaniku põhivarustuse olulise nüansid minu näitel:

Pealamp – Kuna ca 4-5 kuud lähen hommikul enne toast välja, kui valgeks läheb ning ka pärast pimenemist on õue asja, siis võimas pealamp otsaees muudab mu elu väga palju lihtsamaks. Ega maahoov pole linnatänav, kus valguslaternad kumavad. Ühesõnaga, pealamp muudab kõik palju lihtsamaks.

Aclima aluspesu – See riietus, mis on vastu sinu keha, on sinu soojuse ja mugavuse seisukohalt sinu kõige tähtsam riietusese. Soetasime mõned aastad tagasi abikaasaga mõlemad Aclima sooja pesu ning ei jõua seda ära kiita. See on väga mugav ning selle peale saab vastavalt ilma niiskusele ja temperatuurile lisada sobiliku riietuse. Asja teeb veits rõõmsalt irooniliseks see, et selle Norra firma kvaliteetpesu valmib meist 15 kilomeetri kaugusel Valgas.

6€ maksnud jope – Valga kaltsukad on tänuväärsed kohad. Kuue euro eest saab väga korraliku kellegi endise suusajope, mis on parajalt pikk üle tagumiku ning mille käiste otsas on need peopesa katvad kindaotsad. Jopesid peab maainimesel mitu kasutuses olema. Üks läheb katki, võtad uue ning odava jopega oled alati õnnelik, kui see mustaks saab, sest siis tuleb see tunne peale, et jumal tänatud, et selle nii odavalt sain. Õues tohkeldades läheb aga alati jope mustaks.

Nokian kummikud – Kalossid ei leia mul kasutust, mul on nii, et kas plätu jala otsa koridoris või siis korralik kummik. Ma sain kingituseks möödunud kevadel Nokian’i käsitöökummikud ning see on ikka hoopis midagi muud kui tavaline kummik. Need juhivad niiskust, on äärmiselt vastupidavad ning mugavad. Paterdan nendega palju ringi aasta läbi.

Maal teevad asjad õnnelikuks ja ühed olulisemad asjad on kvaliteetsed riided ja jalanõud. Aga sama olulised on loomulikult ka tunded ja meeleolud ning toon välja neli, mis pähe löövad kohe:

Mona naeratus – Meie üks kitsetall on geneetiliselt nudi ehk ilma sarvedeta. Nimeks sai ta Mona ning ta on hästi positiivne neiu. Alati heatujuline ning kui talle otsa vaatad, siis on mul garanteeritud hea tuju. Ükskõik, mis mõtted enne peas olid või mis on ilm või kuidas tuul puhub. Mona lööb õhu puhtaks.

Hommikune muna ja hommikune pudru – Kui hommikul sööd rammusalt, siis kogu keha on päev läbi tugev. Mõte on värske ning jaksad tegutseda olenemata sellest, et kas paistab päike või mitte.

“Ma ei söö hommikuti” suhtumisega pole maal midagi teha, sest päev on nii pikk, et esimene toidukord peab olema varahommikul.

Abikaasa naer ja tütre kilked – Loomulikult meeldib ka mulle mõnikord päevi järjest üksi kodus olla, aga tegelikult üksi maal on emotsionaalselt pigem võimatu elada. Inimene on sotsiaalne olend ning koos tegutsemine võimendab kõik naljad ja rõõmud. Seega on oma isiklik perekond äärmiselt oluline iga päev ja seda loomulikult nii sügisel, talvel, kevadel kui suvel. Lihtsalt pimedas saab vast kõik koos teha pikemalt nn raamatulugemise ja lösutamise laagripäevi.

Saun – Ma ei ole suur saunasõber ja suvel satun sauna pigem ainult koos külalistega, üksi ei viitsi ülepäeva sauna teha. Aga sügisel on küll nii, et saun on ikka väga mõnus üleminek. Meil on saun majast ca 50 meetri kaugusel ning siis peale sauna on väga mõnus üleminek hommikumantlis sammuda tuppa unenägudesse. Millised suured on uned neil pimedatel öödel.

Eluks vajab inimene kogu aeg rõõmude paketti. Igaüks võiks need just sügisel enda jaoks lahti mõtestada ning neid ka väärtustada igapäeva askelduste sees. Olenemata, kus elad ja millega tegeled.

Isiklikke kõik-hinnas-rõõmutuusikuid argiellu!

Mart Kase

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Mart kirjutab Edasile elust Lõuna-Eestis. Loe artikleid (47)