Marko Mäetamm. Ameerika päevik: harilik päev. 1.osa

Marko Mäetamm

Kui selline asi nagu harilik päev üldse eksisteerib, siis siin Hamiltonis näeb see mul välja umbes nii.

Ärkamine ja riietumine

Ärkan kell 7. Alguses oli see ülimalt lihtne, sest ajavahe tõttu läks uni ära juba kell 6, aga see rõõm kestis ainult nädal või paar. Siis ma võimlen, sest millegipärast kipub mul kael kangeks jääma ja selle vastu aitab ainult võimlus. Seejärel panen riidesse. Riiete suhtes olen ma siin muutunud suhteliselt ükskõikseks, sest esiteks käiakse siin ringi Eesti mõistes täiesti suvaliselt – väljaveninud T-särkide ja plätudega ning külmema ilmaga sokkide ja plätudega.

Kui aus olla, siis kodus ei julgeks ma niimoodi postkastist lehtigi võtma minna.

Teiseks omandavad mistahes riided siin paari pesukorraga meie hiiglaslikus pesumasinas niisuguse väljanägemise, nagu oleks need vähemalt kümme aastat vanad, nii et sul kaob nende suhtes igasugune respekt. Tulin siia kahe paari suht uute pükstega, ühed sinised ja teised pruunid. Nädala pärast olid mõlemad enam vähem ühte värvi, niisugused umbmääraselt sinakaspruunid.

Ühesõnaga – panen ennast kuidagimoodi suvaliselt riidesse ja kobin korrus allapoole kööki. Joon suure toobritäie aluselist vett (aluseline vesi on kasulik!) ja panen kohvi käima. Kohvi tegemiseks on meil niisugune 70-ndatest pärit ja ülikooli teatriosakonna dekoratsioonilaost laenatud filterkohvi masin, mis on hoopis teistsuguse kujuga kui praegused – üleni roostevabast plekist neljakandiline kobakas, kuhu sisse käivad ümmarguse laineliste äärtega ja kangesti koogivormi meenutavad filtrid ning kui kohv valmis on, siis seda saab lasta masina küljes olevast kraanist. Naine mul seda kohvi ei joo, ütleb, et ei ole eriti hea. Mulle aga meeldib see juba ainuüksi selle masina pärast. Joon hommikuti tavaliselt kaks või isegi kolm tassi ja vaatan samal ajal üle oma meilid ja Facebooki ning kui tuju on, siis ka uudised. Sinna vahele teen mõne röstleiva, kuhu panen tavaliselt peale peanut butterit, sest see annab kogu päevaks niisuguse hea ameerika tunde.

Hommikusöök ja meilindus tehtud, kobin tagasi teisele korrusele hambaid pesema. Kui kodus kasutasin ma selleks fluorivaba ja ülimalt looduslikku aaloest tehtud hambapastat, siis siin tunnen mingit vaistlikku soovi kasutada traditsioonilist Colgate’i.

Kui juba Colgate, siis olgu kõik Colgate!

Kuigi jah – fluor, fluor, fluor! Vastuoluline aine, mis kitib kinni meie käbinäärme ja võtab ära looduse poolt ettenähtud selgeltnägemisvõime, andes samas vastu terved, tugevad ning silmipimestavalt valged hambad. Mis ei ole iseenesest sugugi vähetähtis, sest kujuta nüüd ette ameerika ühiskonda ilma särava keep smile‘ta… seda ei ole võimalik ette kujutada!

Aeg varajase pärastlõunani

Kui hambad on Colgate’ga puhtaks pestud ja juhul kui ei ole ei teisipäev ega neljapäev, siis tuleb istuda maha ja luua mõni järjekordne teos. Teen siin hetkel väikseformaadilisi akvarelle, sest neid on lihtne pärast tagasi Eestisse transportida ja ka töövahendid ei võta palju ruumi. Vahel sekka teen ka mõne video. Või siis kirjutan midagi. Või siis ei teegi midagi konkreetselt, vaid püüan vaimusilmas kujustada mõnda järjekordset näitust. Nii umbes kuni varajase pärastlõunani välja.

Kui on aga teisipäev või neljapäev siis siirdun peale hammaste pesu kooli oma üheksat andekat üliõpilast juhendama.

Kursus, mida ma seal teen, on niisugune loominguline kiirreageerimiskursus. Annan üliõpilastele igal kohtumisel uue ülesande ja neil on aega täpselt nädal sellega midagi ette võtta. Ideaalne on kui nad jõuavad valmis teha terve töö ja mõned neist jõuavad ka. Natuke aeglasema tempoga üliõpilased aga ilmuvad kohale sellega, mis neil on. Siis toimub intensiivne grupitöö, kus kõik saavad sõna ja kommenteerivad kohaletoodud töid. Ja tunni lõpus saavad nad jälle uue ülesande. Kursus lõpeb näitusega galeriimoodi keskkonnas ja kõik saavad hinde vastavalt sellele, kuidas nad on kursusesse semestri jooksul panustanud.

Iga kohtumine kestab hommikul 9.20-st kuni 11.10-ni. Et võimaldada kõikidele piisavalt tähelepanu ja aega, tuli grupp jagada kaheks, nii et pooled üliõpilased esitlevad töid teisipäeval ja pooled neljapäeval. Kohal käivad mõlemal päeval aga kõik ja aruteludes osalevad ka kõik. Selline kursus.

Kui tund läbi, siis ma kohe ära kaduda ei tohi, vaid pean püsima kaks järgnevat tundi oma kabinetis ja nende kahe tunni nimi on Office Hours.

See on puhuks kui mõni õliõpilane tahab tulla ja midagi arutada. Seda kahte tundi kasutan ma tavaliselt nii, et kõigepealt kirjutan üliõpilastele tagasiside e-maili. Vahel individuaalselt, vahel tervele grupile korraga, sõltub vajadusest. Kokku võtab see umbes tund aega. Ülejäänud aja tegelen enda asjadega – kirjutan või joonistan või helistan või saadan e-maile. Kohe mu kabineti kõrvalt läheb uks avarale poolkatusele või terrassile, kus on vahepeal hea käia ennast päikese käes soojendamas. Sest isegi kui ilm on jahe, on seal ikkagi soojem kui mu kabinetis, kus uugab vahetpidamata kliimaseade, mida välja lülitada ei saa.

No ja kui juhtub tulema mõni üliõpilane, siis räägime sellest, mis üliõpilasel parasjagu probleemiks on ja püüame leida lahenduse.

Kui Office Hour läbi saab, lähen koju ja söön midagi. Natuke, mitte palju, sest keset päeva ma väga palju süüa ei taha. Seejärel käin maja läbi ja vaatan, kas keegi veel on kodus. Tavaliselt naine ikka on, juhul kui ta ei ole just poes või mõnes eriskummalise sisuga loengus. Nimelt on tal õppejõu abikaasana õigus väisata mistahes üliõpilastele mõeldud loenguid. Vabakuulajana. Ilma, et keegi teda tülitaks või küsiks ja kodutöid ka tegema ei pea.

Vahel leian mõnest toast ka oma lapsed, aga üldjuhul on nad sellel ajal alles koolis. Siis… Siis ma tavaliselt ei teagi, mida teha.

Jätkub nädala pärast

Marko Mäetamm on hetkel Ameerika Ühendriikides resideeruv kunstnik. Tema töödes leiab kommentaare nii ta isiklikule elule kõige intiimsemal tasandil kui ka teda puudutavatele-mõjutavatele sündmustele meid ümbritsevas ühiskonnas laiemalt. Hetkel loob ja juhendab üliõpilasi Colgate University-s, kirjutab ning joonistab Edasile iganädalaselt kommentaare sellest, mis tundub tema arvates oluline ja mis võiks korda minna ka Edasi lugejatele.

Mäetamme senistest tegemistest saab ülevaate tema kodulehel: www.maetamm.net

Marko Mäetamm

Marko Mäetamm

Mäetamm Marko on kunstnik. Tema töödes leiab kommentaare nii ta isiklikule elule kõige intiimsemal tasandil kui ka teda puudutavatele-mõjutavatele sündmustele meid ümbritsevas ühiskonnas laiemalt. Hetkel tegutseb Tallinnas ja valmistab ette osalemist mitmetel grupinäitustel väljaspool Eestit. Marko kirjutab ja joonistab Edasile sellest, mis tundub tema arvates oluline ja mis võiks korda minna ka Edasi lugejatele. Loe artikleid (68)